Kui Indrek Hargla kirjutatud ja Hendrik Toompere Eesti Draamateatris lavastatud “Wabadusrist” läbi saab, siis ilmselt pole ma ainus, kes mõtleb kolmandale ja neljandale vaatusele. Mõtleb sellele, mis meie rahvast edasi sai ja saab.

Miks ometi? “Wabadusristi” lavaaeg hõlmab 16 aastat Eesti Vabariigi ajaloos. Näidend algab katkega Johan Laidoneri kõnest, mis peetud Riigikogu saalis 1924. aastal pärast 1. detsembri mässu mahasurumist. Kindralit mängiv Ivo Uukkivi kõneleb veendunult: “Mässajad ja äraandjad on pandud sõjavälja kohtu alla. Meie Vabadussõja vaim ei ole mitte surnud veel. Oma põhiseaduslikku korda ja vabadust kaitseme meie viimse veretilgani...”