Kentsi paisjärve korrastamiseks on tehtud erinevaid pingutusi.

2007.a esitati rahastustaotlus SA Kesk­konnainvesteeringute Keskuse EL Ühtekuuluvusfondi Vooluveekogude seisundi parandamise meetmesse. Pro­jekti rahastati ning ära tehti I etapi tööd: Kentsi paisjärve vesi lasti alla, rajati kui­venduskraavid ning tehniline tee ümber järve. Projekt lõpetati 2009 aastal ning toetussumma oli ca 115 000 eurot.

Plaanid olid suured ning järv sooviti lõp­likult taastada.

Järgmiseks oli vaja koostada järve teise osa tegevuste pingerida, võtta proovid ning koostada ehitusprojekt. Antud te­gevus maksis sel ajal ca 30 000 eurot. KIK-i poolt kahjuks rahastust ei tulnud. Aastast 2009 kuni siiani on peetud mit­meid koosolekuid erinevate spetsialisti­dega, Keskkonnaministeeriumiga ning kaasati suurte kogemuste ning praktika­ga MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühing.

2010.a esitasime rahastustaotluse KIK-i Ühtekuuluvusfondi meetmesse „Voo­luveekogude seisundi parandamine" MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühin­guga projekti „Kavilda jõe ja Kentsi veehoidla tervendamine, kalade liiku­misteede avamine". Antud projektist sooviti saada rahastust Kavilda jõe ja Kentsi veehoidla tervendamisele ning kalade liikumisteede avamisele.Rahastusprojekti koostamiseks kaasati ka pädev projektikirjutaja.

Paisjärve II osa saneerimistööde aeg planeeriti aastatesse 2012-2013. Tööde kogumaksumus kujunes ca 2,1 miljonit eurot. Kahjuks ei rahuldatud taas rahas­tamistaotlust.

Peamiseks probleemiks hindajatele oli paisjärve suured mahud, mis kajastusid ka projekti eelarves rahaliselt.

Järgnevalt koostati rahastustaotlus KIK-i omarahastusvooru ning esitati projekt „Kentsi paisjärve saneerimise II etapp ja kalapääsu rajamine".

Keskkonnaministeerium tõi oma nega­tiivsete vastuste põhjendustes välja, et töörühm ei ole veendunud projekti va­jalikkuses, kuna praeguseks on Kavilda jõe olukord oluliselt muutunud võrrel­des 2006 aastal teostatud keskkonna­mõju hindamise aruandes analüüsitud situatsiooniga.

2012. a analüüsiti riikliku keskkonna-seire programmi raames jõe seisundit ning tehti kalastusuuring. Etteruttavalt tulemused näitasid, et Kavilda jõe olu­kord on hea ning kalapääsu rajamiseks ei nähta vajadust, kuna kalade rännet ei toimu.

Keskkonnaministeerium tegi ettepane­ku peale riiklike seire tulemuste saabu­mist teha töökoosolek ning arutada ühi­selt Kentsi paisjärve edasise saatuse üle.

2012.aasta kevadel käisime projektiga seotud spetsialistide, MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühinguga ning valla esindu­sega Keskkonnaministeeriumi veeosa­konnas ühisel arutelul.

Arutelule oli kaasatud vallapoolselt eks­pert Nikolai Laanetu, kes on koostanud ka Keskkonnamõjude hindamise Kentsi paisjärvele.

Keskkonnaministeeriumile tegid muret erinevad järvega seotud punktid. Näi­teks toodi välja, et peaks kaaluma teisi alternatiive - loodusliku jõesängi taas­tamist ning settebasseinide rajamist. Keskkonnaministeeriumi peamisteks murekohtadeks oli projekti suur ee­larveline maht ning edaspidised järve hoolduskulud.

Ühtekuuluvusfond, kust oleks võimalik saada kuni 100% toetust, on muudetud meetme määrust seoses sette välja kae­vamisega. 50% sette mahust peaks taot­leja kirjutama omafinantseeringusse. Kuna sette eemaldamine paisjärvest on peaaegu kogu projekti tegevus, siis oma­osaluse katmine valla eelarvest oleks tõeliselt riskantne tegevus. Tänaseks oleme saanud vastuse KIK-ist, et kogu toetuste rõhk on suunatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projektide rahastami­sele. Konguta vald samuti osaleb vee-ja kanalisatsiooni projektides. Plaanis on teostada vee-ja kanalisatsioonitööd Mäl­gi ja Konguta külas. Võttes arvesse eri­nevaid kitsaskohti rahastuse saamiseks KIK-ist oleme leidnud uue võimaliku ra­hastuskoha ning soovime kiireimal või­malikul ajal esitada uue rahastustaotlu­se Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.Oleme läbinud pika tee, seega ei loobu Konguta vallale kõige südamelähedase­ma projekti elluviimisest. Tänan kõiki ini­mesi, kes on antud projektist osa võtnud ning oma panuse andnud.