“Eu-roopas on vähe neid toidukaupu, mida toodetakse vähem, kui ise tarbitakse,“ teatas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pärast “Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020“ tutvustamist. “Maailmas kasvab nõudlus kala järele pidevalt, viimase 50 aasta jooksul on see kahekordistunud, ning sellega tuleb arvestada ka Eesti kalanduse arendamisel.“

Samas tunnistas Seeder, et kasvandustest pärit kala osakaal on Eestis väike – põhiline kala tuleb ikka veel püügist.

Euroopa Kalandusfondi meede “Vesiviljeluse investeeringutoetus“ pakub kala- ja vähikasvatajatele ning veetaimede kasvatajatele võimaluse saada toetust investeeringuteks, millega suurendada tootmismahtusid kaasaegsete ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate abil. Toetust võib taotleda nii uue vesiviljeluskasvanduse püstitamiseks kui ka olemasoleva rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja tehnosüsteemide muutmiseks.

Toetuse maksimaalne lubatud suurus sõltub kasvatatavast kalaliigist ja planeeritavast toodangumahust. Vähemalt 50% projekti abikõlblikust kulust tuleb ettevõtjal katta omaosalusega.

Tänavune vesiviljelustoetuse taotlusvoor oli Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 programmiperioodil kolmas ja viimane. Seni on PRIA määranud 44 projekti põhjal vesiviljelustoetusteks 13,8 mln eurot, millest üle 5,2 mln on ka välja makstud.

Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljeluse arengustrateegia valmis põllumajandusministeeriumi tellimusel Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna koostöös tänavu augustis.

Ministri sõnul on strateegia peamine eesmärk panna vesiviljelusse investeeritud raha kala tootma. “Sellel eelarveperioodil on planeeritud investeerida vesiviljelusse 15 miljonit eurot, kalakasvatuse võimsused on kasvanud, nüüd on väljakutse need võimsused tööle rakendada,“ rõhutas Seeder ja lisas, et Eestis on kalakasvatuseks võimsust 10 korda rohkem, kui müügikala kasvatatakse.

“Kasvatusvõimsust on, küsimus on selles, kuidas toodangut turustada,“ ütles põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. Tema sõnul on strateegia välja töötatud koostöös vesiviljelussektoriga ja selle üldine visioon on saada liidriks Eesti vesiviljelustoodete siseturul ning edukaks eksportööriks. “Saavutada enam kui 50% turuosa Eesti vesiviljelustoodete siseturul,“ täpsustas Petron, kelle sõnul tarbivad Eesti inimesed praegu aastas 4500 tonni kasvandustest pärit kala, millest Eesti toodang moodustab kõigest 10%.

Teine eesmärk on Petroni sõnutsi saavutada Eesti ekspordikäibeks üle 5 miljoni euro. “Potentsiaali on nii teistel kaladel kui vikerforellil, mille puhul on konkurents nii Euroopas kui mujal maailmas väga tihe,“ tõdes asekantsler. “Eesti puhul võib tuua näiteks angerja, tuurlased, siia, jõevähi, aga ka ahvena ja koha. Tuleb leida võimalus uute liikide kasvatamiseks.“

Järgmisel eelarve-perioodil on Petroni kinnitusel vesiviljelussektori arendamisel põhirõhk suunatud konkurentsivõime tõstmisele, ehk teisisõnu, kala kvaliteedi tõstmisele, edukamale turustamisele ning koostööle ja organisatsioonide loomisele.

Saaremaal asuva Pihtla kalafarmi osanik ja kalakaupmees Henry Ots tunnistas, et Eesti toodangu puhul on konkurentsieelised massiliselt sisse toodava punase kala ees värskus ja stabiilne tarne Eesti kasvandustest. “Koduturul on eelis kasutada värsket toodangut,“ möönis ta. “Forelli puhul võiks olla müügiargument “Eile püütud“.“

Ja loomulikult tuleb leida toodangule lisandväärtus. Aga selle hoiab mees saladuses…