Vald aga kukub omavalitsuste võimekuse tabelis nagu kivi kaljult, linn õitseb ja õilmitseb.

“Tulin jõhvikalt, ei ole vett ega elektrit!” klõpsutab Helme valla elanik Heili Laas energiliselt lülitit ja näitab – elektrit tõesti ei ole.

Kohvi ei saa pakkuda ja pimedast keldrist ei leia sinna pandud pirne kätte. Õnneks on aed õunu täis. Jõhvikaid (tänavu vähe ja väiksed) on kaheksa liitrit.

Heili Laasi vee- ja voolupuudus juhtub tulema kehval hetkel. Vallavanem Tarmo Tamm on äsja kiitnud Helme vee headust ja suurt tööd, mis tänavu veetrasside ehitamisel tehti.

“Oleks me mõne aasta eest Tõrva ja Põdralaga liitunud, siis neid töid poleks tehtud saanud,” on vallavanem veendunud.

Riik läks minema

Tamm kinnitab lagunevas Helme mõisas keset eakaid klavereid seistes julgelt, et ühinemisest hoidumine tuli vallale kasuks. Aga mis klaverid? Nimelt loodeti mõisa teha klaverimuuseum, kuid EAS ei näinud idees perspektiivi ega andnud raha. Nüüd on see lipendav, lekkiv ja kriuksuv hoone lihtsalt klaverite hoiukoht.

Vallal sellist raha pole, millega muinsuskaitsealust mõisa üles putitada. “See ootab head investorit,” märgib Tamm. Miks hea investor peaks oma raha just sinna tooma, ei oska temagi öelda.

Helme koht omavalitsuste võimekuse tabelis on iga aastaga aina alla vajunud ning tänavu kirjutati valla taha arv 199.

“Ma ei pea hindamismetoodikat õigeks,” kaitseb Tamm väikevalda. Pealegi hinnatagu mida tahes – Helme allakäigu olulisim põhjus on riigi enda lahkumine asulast.

Kahe aasta eest suletud kutsekooli hooned laiutavad pimedate ja lagunevatena Helme asula servas ning miski ei viita, et sinna elu tagasi tuleks.

Vald tahtis kooli hooldekoduks ehitada, kuid rahandusministeerium ei uskunud, et seda hiljem hallata suudetaks ega andnud hooneid käest.

Hooldekodu kerkib eraettevõtja algatusel siiski ning põhjust selleks on – suurem osa vallaelanikest on pensionieas.

“Kui valimised on ära olnud, siis pole midagi oodata. Piirkond peab hakkama ühinemise suunas tegutsema,” möönab Tamm.

Tõrvat ta küll tõmbekeskuseks ei nimeta. “Kas Tõrvast saab ülikonda osta? Kas Tõrvast saab osta vannitoatäit keraamilist plaati?” küsib Tamm näitlikult. “Ei saa! No mis tõmbekeskus see on!”

Kui liitumine peaks aga tulema, siis pole Helme inimestel eriti vaja ümber harjuda, vallamaja asub nagunii Tõrvas.

Ka ajaleht on ühine, Helme−Tõrva Elu, mis mõlema omavalitsuse sündmused ja kuulutused oma veergudel ära toob. “Valgamaa ja ka meie piirkonna suurim puudus on ettevõtlike inimeste vähesus,” diagnoosib Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann.

Tema meelest tuleks luua olukord, kus omavalitsusjuhid ei saaks järjest üle kahe ametiaja oma töökohal olla. See tooks uut verd ja sunniks neid pingutama.

“Muidu käib ainult üks nurin, et raha pole ja midagi ei saa tehtud. Muidugi on raske ennast vahel motiveerida, aga kui sellega toime ei tule, siis tuleks ametit vahetada,” arvab ta.

Võrreldes Helmega on Tõrval läinud hästi – 32. koht omavalitsuste pingereas on väärt rahulolu. Linnakodanike meelest on Tõrval arenguruumi küll ja küll – oleks vaja kaasaegset kultuurimaja ja sauna… Ning millal lõpuks keskväljak korda tehakse?

Viimatise uue asjana avati aga noortekeskuse juures rulapark. Poisid-tüdrukud, kes seal nädala alguses pärast koolitunde aega veedavad, hindavad ehitist kõrgelt. Plikad passivad varblastena piiretel, poisid teevad uhkeid hüppeid. “Täiega normaalne!” on neilt ilmselt suurim kiitus.

“Muidugi küsiti, kes seal üldse käima hakkavad ja kas mõne lapse pärast on mõtet sellist asja teha,” räägib Ruusmann. “Aga meil tuleb luua lastele ju selline keskkond, et neil oleks tahtmist ühel päeval oma elu selle kohaga siduda. Kuidas see õnnestub, eks seda näeme.”

Loo oma ettevõte!

Tõrva gümnaasiumi õpetaja Valdeko Kalamees ütleb, et näeb juba nüüd rõõmuga, kuidas endised õpilased tagasi tulevad.

“Tõrvas on see tore asi, et inimesed pole kaotanud rõõmu isetegemisest, see aga liidab ja innustab,” märgib Kalamees. “Noortel on kõige suurem mure töökohtadega ja mitmed mu enda kunagised õpilased on loonudki oma ettevõtted. Aga ettevõtluskeskkond vajaks kindlasti suuremat tõuget.”

Ka tema näeb tulevikku piirkonna omavalitsuste ühinemises. “Sellest ka aina räägitakse ja räägitakse. Käib selline Andrese ja Pearu kemplus − eraldi ei saa ja koos ei saa… Aeg aga
läheb.”

Loodetav ühinemine haaraks lisaks Tõrvale ja Helmele ka Hummuli ja Põdrala valda. Ka siis oleks uues omavalitsuses napilt üle 6000 elaniku.


NAABRID

Linn võidab valda

HELME

- Koht KOVi võimekuse tabelis 199.

- Elanikke 2174.

- Pindala 313 km² .

- Asustustihedus 7,2 in/km².

TÕRVA

- Koht KOVi võimekuse tabelis 32.

- Elanikke 2935.

- Pindala 4,804 km².

- Asustustihedus 633,1 in/km².



Koht kohalike omavalitsuste võime­kuse tabelis 2009–2012

1. Viimsi vald

2. Rae vald

3. Saue linn

4. Tallinna linn

5. Harku vald

6. Saku vald

7. Jõelähtme vald

8. Ülenurme vald

9. Tartu linn

10. Kuressaare linn

11. Saue vald

12. Keila linn

13. Põlva linn

14. Elva linn

15. Kose vald

16. Jõhvi vald

17. Otepää vald

18. Rakvere linn

19. Põltsamaa linn

20. Türi vald

21. Kiili vald

22. Rapla vald

23. Pärnu linn

24. Viljandi linn

25. Haapsalu linn

26. Paide linn

27. Kuusalu vald

28. Vinni vald

29. Sõmeru vald

30. Tartu vald

31. Jõgeva vald

32. Tõrva linn

33. Toila vald

34. Anija vald

35. Maardu linn

36. Raasiku vald

37. Kadrina vald

38. Emmaste vald

39. Jõgeva linn

40. Padise vald

41. Kihnu vald

42. Kõue vald

43. Noarootsi vald

44. Kärdla linn

45. Väike-Maarja vald

46. Kohila vald

47. Võru linn

48. Vihula vald

49. Kaiu vald

50. Paide vald

51. Paldiski linn

52. Kehtna vald

53. Kernu vald

54. Nõo vald

55. Haljala vald

56. Rõngu vald

57. Keila vald

58. Imavere vald

59. Vändra alevi vald

60. Märjamaa vald

61. Kaarma vald

62. Albu vald

63. Koeru vald

64. Võru vald

65. Räpina vald

66. Suure-Jaani vald

67. Vastseliina vald

68. Väätsa vald

69. Luunja vald

70. Vigala vald

71. Käina vald

72. Paikuse vald

73. Sauga vald

74. Nissi vald

75. Aegviidu vald

76. Järva-Jaani vald

77. Leisi vald

78. Palamuse vald

79. Kohtla-Järve linn

80. Audru vald

81. Tähtvere vald

82. Koigi vald

83. Ambla vald

84. Juuru vald

85. Sillamäe linn

86. Abja vald

87. Ruhnu vald

88. Värska vald

89. Muhu vald

90. Puurmani vald

91. Valga linn

92. Mäetaguse vald

93. Laeva vald

94. Rakke vald

95. Lihula vald

96. Orissaare vald

97. Viiratsi vald

98. Pärsti vald

99. Kihelkonna vald

100. Kunda linn

101. Vaivara vald

102. Narva linn

103. Taebla vald

104. Kiviõli linn

105. Tamsalu vald

106. Järvakandi vald

107. Karksi vald

108. Häädemeeste v

109. Halinga vald

110. Pühalepa vald

111. Saarepeedi vald

112. Maidla vald

113. Rõuge vald

114. Torma vald

115. Tapa vald

116. Tarvastu vald

117. Tahkuranna vald

118. Vormsi vald

119. Käru vald

120. Kambja vald

121. Haanja vald

122. Mustvee linn

123. Kõpu vald

124. Rannu vald

125. Laekvere vald

126. Vändra vald

127. Rägavere vald

128. Saarde vald

129. Iisaku vald

130. Lüganuse vald

131. Tõstamaa vald

132. Illuka vald

133. Loksa linn

134. Alatskivi vald

135. Kõrgessaare vald

136. Põltsamaa vald

137. Surju vald

138. Pihtla vald

139. Tori vald

140. Viru-Nigula vald

141. Antsla vald

142. Oru vald

143. Ridala vald

144. Are vald

145. Sõmerpalu vald

146. Sindi linn

147. Avinurme vald

148. Paistu vald

149. Kõlleste vald

150. Kohtla-Nõmme v

151. Vasalemma vald

152. Hanila vald

153. Haaslava vald

154. Lasva vald

155. Saare vald

156. Puhja vald

157. Konguta vald

158. Vastse-Kuuste v

159. Kullamaa vald

160. Roosna-Alliku v

161. Veriora vald

162. Põlva vald

163. Pala vald

164. Võnnu vald

165. Orava vald

166. Meremäe vald

167. Nõva vald

168. Lümanda vald

169. Püssi linn

170. Salme vald

171. Tabivere vald

172. Risti vald

173. Raikküla vald

174. Valjala vald

175. Mõniste vald

176. Tudulinna vald

177. Varstu vald

178. Kohtla vald

179. Narva-Jõesuu linn

180. Laimjala vald

181. Palupera vald

182. Valgjärve vald

183. Vara vald

184. Sangaste vald

185. Puka vald

186. Rakvere vald

187. Kolga-Jaani vald

188. Misso vald

189. Kanepi vald

190. Urvaste vald

191. Sonda vald

192. Aseri vald

193. Võhma linn

194. Pöide vald

195. Hummuli vald

196. Mooste vald

197. Tõlliste vald

198. Laheda vald

199. Helme vald

200. Mäksa vald

201. Pajusi vald

202. Varbla vald

203. Halliste vald

204. Kareda vald

205. Mustjala vald

206. Kõo vald

207. Kallaste linn

208. Ahja vald

209. Mikitamäe vald

210. Taheva vald

211. Martna vald

212. Koonga vald

213. Kärla vald

214. Lavassaare vald

215. Kasepää vald

216. Mõisaküla linn

217. Lohusuu vald

218. Torgu vald

219. Piirissaare vald

220. Karula vald

221. Tootsi vald

222. Meeksi vald

223. Alajõe vald

224. Põdrala vald

225. Peipsiääre vald

226. Õru vald

Allikas: OÜ Geomedia