Kunagises majandi kuivatihoones Mõisakülas askeldab kogu suur veskipere: vanaema Aita Ritter, poeg Alar ja tema lapsed Maria Ritter ning Mario Pauskar koos oma naise Maarit Maremäega. Siia on rajatud unikaalne taluveski uuemate ja arhailiste seadmetega, kus jahvatatakse 15 tonni vilja aastas.

Trumbiks vanaema retseptid

“Minu vanaema ja vanaisa ostsid 1990. aastate alguses majandi käest kuivatihoone ja alustasid jahutoomist. Algul jahvatati looma-, hiljem tuli ka toidujahu,” räägib noor veskimees Mario Pauskar.

Osa tehnikat on saadud kunagiselt Desintegraatorilt, seadmed on nõustajate abiga tööle pandud Taani taluveskite põhimõttel.

Veskist tulevad tumedamat tooni täisteratooted: nisumanna, rukkijahu, odrakruup, tangud, rukki- ja nisukliid.

Kui FIEna tegutsenud vanavanematel jaks üles ütles, kutsuti pere nooremad liikmed appi. Eelmisel aastal asutaski Alar Ritter koos poeg Mario Pauskariga Kivisaare Veski osaühingu, nimi võeti oma talu järgi.

“Kogu tooraine ostame ümberkaudsetelt talumeestelt, ise enam vilja ei kasvata, sest veskitöö nõuab oma osa,” teatab Alar Ritter.

Noorem põlvkond tõi firma arengusse kaasa uusi tuuli. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadi toetust pakendite kujundamiseks, kunagine hulgimüük asendus kiloste pakkidega, mis saadetakse otse poodidesse.

Tootmishoone pakendamisruumis tuleb appi naispere: Alari tütar Maria ja minia Maarit.

Kogu ettevõtmise hing on pere vanim liige Aita Ritter, kes on enam kui kümne aastaga välja töötanud jahu ja manna tehnoloogia.

“Retseptuur on mul aastatega tulnud. Algusaegadel oli meil mitmeid nõustajaid, uurisime ka erialast kirjandust,” räägib vanaema Aita.

Nooremad pereliikmed tegelevad usinalt ka turundusega, otsides uusi müügivõimalusi. Õnneks on Kivisaare Veski tooted endale nime teinud ja tervisliku toidu hindajatele silma jäänud.

Mullu sügisel pälvisid neli Kivisaare Veski toodet pääsukesemärgi, nüüd hakkab täistera-nisumanna pakke ehtima pronksmärk “Eesti parim toiduaine Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2013”.

Võidutses tervislikkus

Ilmakaarte järgi jagatud neljale tiitlile võistlesid 17 väikeettevõtet, kes saatsid hindamisele 32 toodet. Lõuna-Eesti parimaks toiduaineks tunnistati Taarapõllu talu mahe astelpaju-õunakrõps, seda astelpajujahu nutika kasutamise tõttu.

“Astelpaju loetakse ju imetaimeks tervislikkuse tõttu, samas on see nii hapu, et otsustasime maitset mahendada õuna lisamisega,” räägib Võrumaal asuva talu peremees Edgar Kolts. Maheda ja mõnusa maitse tõttu on see krõps lastele juba meeldima hakanud. Talul on astelpajuistandusi alla 1 ha, tänavu laiendatakse seda kuni 3 ha-ni.

Põhja-Eesti parimaks tooteks sai Eesti Traalipüügi Ühistu vürtsikilu Premium. Ühistu tegevdirektor Mauno Leppik selgitab, et nende trumbiks on kõige vanem teadaolev vürtsikilude maitseainete retsept, mis on üle saja aasta vana.

Ka on võidukilu laagerdumine natuke pikem, mõjutades kala maitseomadusi. Lisaks on karpi kerge avada.

Eesti Traalipüügi Ühistu tooteid eksporditakse nii Iisraeli kui Iirimaale, huvi filee vastu on tundnud ka jaapanlased.

Neljas kohalik võidutoode, Moe viin 1886 Estonian Spirit OÜ-lt, mis tarbijatele juba tuntud, võitis ka graafilise disaini preemia pakendi eest.

Väikeettevõtete seas märgiti konkursil ära veel Ajastuseeria šokolaadid Kõlleste Kommimeistritelt Põlvamaalt, Kaluri külmutatud mereannikokteil kammkarbiga AS Läätsa Kalatööstuselt Saaremaalt, Pajumäe talu mahe kodujuust Viljandimaalt ja odrajahukarask HTÜ Tootmine OÜ-lt Hiiumaalt.