Võiks ju arvata, et toidupangalt abi saavate inimeste tänulikkusel ei ole piire, ent päris nii see siiski ei ole. Loomulikult leidub abivajajaid, kellel poleks toidupanga abita ehk midagi laste ette lauale panna ning kes vabatahtlikes oma päästjaid näevad. Aga leidub ka selliseid, kes leiavad, et neil on tasuta toidule täielik õigus ja tänulikkuse väljanäitamine oleks üleliigne.

Harvad ei ole ka seigad, kus toidupaki kätte saanud näljahädalised nina kirtsutavad, kuna abipakist puudub mõni meelistoode. Sellistel juhtudel peaks abisaaja tegijate sõnul endale meenutama, et toidupank jagab toitu vaid oma ettevõtlikkuse tõttu ning tasuta pidulaud ei ole abivajaja sünniõigus.

Samas on toidupangaliste kogemustes ka palju positiivset.

Loe artikli täisversiooni Tartu Ekspressist.