Kui oled huvitatud aiandusest ja lilledest, siis midagi muud minu arust vaja polegi, kinnitab Parts. “Muidugi on osadele lihtsalt antud kätt ilusate lilleseadete tegemiseks, kuid see kõik on õpitav ja tahab harjutamist,” lisab ta. “Mina tulin floristiks õppima just seepärast, et tahan loomingut praktikas rakendada.”

Kirotar märgib, et temagi on kunstiinimene, kes tahab midagi ilusat teha, niisiis oli tema esimeseks valikuks floristika, mis pakkus ka kooli kodulehelt järele uurides talle suurt huvi. Veidi mõjutasid teda ka sõbrannad, kes rääkisid sellest erialast ja näitasid lilleseadetest pilte.

Enne sisseastumisvestlusele minekut tuleks Kirotari sõnul kindlasti floristi erialaga rohkem tutvust teha, eelnevaid oskusi vaja pole, kuid kahju need kindlasti ei tee. Ilumets lisab, et tema uuris näiteks enne vestlust seda, kes on Eesti kuulsaimad floristid, ning just seda tema käest küsitigi.

Esimene praktika kinnitas erialavalikut

Õppijad leiavad floristialal mitmeid häid külgi. Partsi meelest on oluline just võimalus inimestega suhelda, Kirotar toob aga välja selle, et ta saab luua lilledest midagi huvitavat ja ilusat, jälgides samal ajal taimede elu. Ilumets sõnab, et hea on ka see, et kool pakub võimalust käia praktikal nii Eestis kui välismaal. Õppe juures on talle meelepärane eelkõige praktiliste tööde tegemine, näiteks mingiks tähtpäevaks lava dekoreerimine ja saali kaunistamine.

Praktika ongi neidude sõnul õppes väga oluline, kuid puudust pole ka teooriast, pigem on seda isegi üleliia. Parts jutustab, et esmalt räägivad nad tunnis vastava teema lahti ja üritavad seejärel sellele vastavalt teha lilleseade, kimbu või midagi muud põnevat. Seejärel vaatavad nad kursusekaaslaste ja õpetajaga üle töö plussid ja miinused üle.

Kirotar kinnitab, et kuigi koolis võiks olla rohkem praktilisi lilleseade tunde, siis kompenseerib selle võimalus käia ka ettevõttepraktikatel. Nimelt võib praktikakoht anda ka võimaluse kõike ise proovida.

Parts on käinud ametit proovimas Võru ja Tartu lillepoodides. Juba esimesel praktikal omandas ta palju uusi võtteid ja sai vahvaid kogemusi. “Kohtusin huvitavate inimestega ja sain teada, kuidas tegelikult üldse lillepoes elu käib.”

Kirotari meelest on aga just Eestis praktikal käimine parim võimalus, sest siis ei teki keelebarjääri ja saab harjutada klientidega suhtlemist emakeeles. Nii sai ta Saksamaal välispraktikal olles teha vaid lihtsamaid töid, kuid kodumaal pani ta end rohkem proovile.

Ilumetsa sõnul olid aga Lätis ja Soomes ameti õppimine väga hea kogemus. Nii meeldis talle just praktika Lätis, sest seal suudavad floristid teha väga lihtsatest materjalidest hämmastavalt ilusaid, omapäraseid ja praktilisi asju. Soome stiil on Ilumetsa meelest aga pigem moodsam. “Soomlased oma tööde tegemisel väga julged ja neile meeldib tihti ka raamidest välja astuda,” selgitab ta. “Seetõttu võib seal näha väga huvitavaid ja uudseid töid.”

Eestis Tartus Leviisia lillepoes praktikal olles sai Ilumets oma esimese töökogemuse ning tal tekkis kahe kuuga tunne, et on valinud õige eriala. “Tundsin, et mulle sobivad need tööd, mida lillepoes teha tuleb,” seletab ta.

Võistlused laiendavad silmaringi

Neiud veel floristina ei tööta, kuna kool nõuab oma, aga pärast lõpetamist on neil kohe plaan minna lillepoodi tööle, et õpitut rakendada. “Hiljem võib ka edasi õppida kas siis erialaõpetajaks või meistrikoolitustel ennast täiendada,” kinnitab Kirotar.

Parts on kindel, et florist leiab tööd nii Eesti kui välismaa aiandus- ja lillekaubandusettevõtetes. Kutseharidus on suurepärane võimalus viia kokku teooria ja praktika, mis annab ka tööturul eelise, lisab ta. Parts on omandatud oskusi teistele õpetanud ja näidanud ka isiklikus elus. Samuti hindab ta pärast põhikooli Räpina aianduskooli astununa saadud enesekindlust ja iseseisvust.

Floristi eriala plussiks on ka võimalus oma oskusi proovile panna nii Eestis kui välismaal, märgib Ilumets. Üheks selliseks katsumuseks on peatselt ees seisev võistlus Noor Meister, milleks juba käib koolis tihe harjutustöö.

Kirotar jutustab, et tänavune võistlus on tema esimene, seega läheb ta sinna vaid kogemuste saamise eesmärgil. “Esimene koht muidugi paha ei teeks,” lisab ta.

Ilumetski on end võistlustel proovile panemas esimest korda, nii tunneb ta kartust ja teadmatust, mis tekitab samas ka põnevust.

Praegu harjutavad neiud erialatundides lilleseadetehnikat ja teevad ettevalmistusi ka vabal ajal. Kirotar proovib võistluskava mitu korda läbi teha, Ilumets lihvib põhivõtteid ja tehnikat.

Parts kinnitab, et Noorel Meistril tasub osaleda juba kogemuste ja tutvuste saamise pärast. Ilumets lisab, et võistlustel saab ka näha teisi floriste, nende töövõtteid ja seda, millisel tasemel ise nendega võrreldes ollakse.

End peaks proovile panema juba seepärast, et võistlused on ametile heaks vahelduseks, lausub Kirotar. Need laiendavad silmaringi ja annavad äkki ka mõtteid näiteks lilleseadete valmistamiseks igapäevaseks poetööks, lisab ta.

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.
Millal? 8.–9. märtsil, kell 10-18
Kus? Eesti Näituste messikeskuses, Tallinnas
Palju maksab? Sissepääs on TASUTA
Mis toimub?
Kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300
13 töötuba ametite proovimiseks
Kutseharidusmess: kohal on ametikoolid üle Eesti
Kust leida infot?
Uuri lähemalt: www.noormeister.ee