Koeru Kaja: Sõpruse katlamaja on töös olnud nüüd juba kolm kuud. Üle on elatud ligi 30kraadised pakased. Kuidas katlamaja on vastu pidanud? On end õigustanud?

Enn Sakkis: "Uus katlamaja on end igati õigustanud. Kvaliteetse kütuse korral ei ole rikkeid esinenud, kuid märja (niiskussisaldusega üle 50%) ja suure peenfraktsiooni sisalduse (tüki suurus alla 2 cm) üheaegsel esinemisel on kütmine olnud tõsiselt häiritud. Katel ei suuda saavutada nimivõimsust ning lisaks toimusid katla seiskumised tingituna halvast põlemisrežiimist.

Samuti oleme hädas olnud märja kütuse külmumisega laos. Puidu hakkimisel kütus soojeneb, kuid laos etteande kraapidel ta jahtub ning külmunud kütus jääb seinana seisma ega varise kraapidele. Sellise kütusega olema hädas olnud juba päris tihti.

Jaanuaris langes temperatuur mitmel korral alla 20 miinuskraadi. Õnneks juhtusid sellised külmad päevad just nädalavahetustele, millal soojuskoormus on väiksem. Soojust tarbivad siis vähem kooli- ning teised ühiskondlikud hooned. Seetõttu suutsimegi toime tulla varukatlamaja käivitamata."

K. K: Kas Aruküla katlamaja on olnud ka pidevalt töös/abis?

E. S: "Aruküla katlamaja on reservkatlamaja, mida käivitame üksnes siis, kui Sõpruse katlamaja võimsusest jääb väheks või on vaja põhikatlamajas teha hooldus-remonditöid.

Töötanud on Aruküla katlamaja pärast Sõpruse katlamaja käivitamist 6. novembril eelmisel aastal ainult viis päeva detsembrikuus. Kolmel päeval ei jätkunud piisalt küttevõimsust ja kahel päeval tegi ehitaja garantiikorras hooldusremonditöid."

K. K: Kas juba võib öelda, et kogu soojustrasside ja katlamajale kulutatud investeering on läinud igati täie ette?

E. S: "Kulutused uue hakkepuidu katlamaja ehituseks ja vana ~1 km soojustrassi rekonstrueerimiseks on ennast kindlasti õigustanud.

Katlamaja ehituseks kulus sellest koos inseneriteenusega kokku ~493 000 € ja soojustrasside rekonstrueerimiseks ~193 000 €. Eelmisel kütteperioodil oli kaks leket soojustrassil, mille otsimine ja kõrvaldamine võttis palju aega ning oli päris kulukas. Samuti on nüüd tagatud soojusega varustamine ka külmemal ajal Aruküla katlamaja tõsisema rikke korral (katlamaja on töötanud juba seitse kütteperioodi ning tõsisemate rikete tekkimise tõenäosus suureneb üha). Vana kivisöel töötanud Sõpruse katlamaja suutis normaalselt soojust anda kuni esimeste miinuskraadideni õues.

Samuti on taastuvenergial (hakkepuidul) töötava katlamaja saastetasud kordades väiksemad kui vanal kivisöel töötanud katlamajal."

K. K: Kui suured on olnud nt neljaliikmelise ja kolmetoalise korteri küttearved paaril kuul? On olnud näha/elanikul tunda oma rahakoti peal, et hakkepuiduga kütmine on toonud kergendust?

E. S: "Küttearved erinevatel kuudel ja aastatel ei ole üheselt võrreldavad. Arve suurus sõltub kõige rohkem tarbitud soojuse hulgast.

Kõikides majades on soojussõlmed, kust reguleeritakse korterite radiaatoritesse antava küttevee temperatuuri. Kui soovitakse soojemat tuba, antakse ka kõrgema temperatuuriga vett radiaatoritesse. Arvutused on näidanud, et ruumi temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra suureneb küttekulu (samuti ka küttearve) ligikaudu 5%. Seetõttu ongi erinevates sama tüüpi majades küttekulud arvutatuna ühele ruutmeetrile päris suuresti erinevad.

Väga palju oleneb ka maja soojapidavusest. Tugevama tuule korral on märgata, et katla väljundvõimsus tõuseb, sest elamud võtavad rohkem soojust.

Soojuse müük aastate lõikes on olnud päris erinev. Näiteks 2012. aastal müüsime 4 227 MWh, 2011. aastal 3 905 MWh ja 2010. aastal 4 791 MWh soojusenergiat.

Odavnenud on küll müüdava soojusenergia hind. Põlevkiviõliga kütmisel oli soojusenergia hind 67.40 €/MWh (koos käibemaksuga 80,88 €/MWh), siis nüüd hakkepuiduga kütmisel saame müüa hinnaga 57,04 €/MWh (koos käibemaksuga 68,45 €/MWh). Lõplik hind on siiski veel Konkurentsiametis kinnitamisel."

K. K: Milline oli KIK-i osa katlamaja projekteerimisel-ehitamisel-käikuandmisel? Keda tahaksite lisaks KIK-le veel kiita?

E. S: "Sellist suurt investeeringut ei oleks Koeru Kommunaal suutnud teha ja samuti poleks toetusrahadeta ehitamise korral langenud müüdava soojusenergia hind. Uue taastuvenergial töötava katlamaja ehitust ja soojustrasside rekonstrueerimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu 50%-ga Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) läbi meetme „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks"."

K. K: Millised on järgnevad projektidtööd, mis ees ootavad?

E. S: "Soojamajanduses lähiaastatel enam suuremaid töid ette näha ei ole. Soojustrassid ja katlamajad on nüüd rekonstrueeritud ja peaksid kindlustama häireta soojusenergiaga varustamise.