Selle nädala esmaspäeva keskpäeval oli Riigikogu fuajee tõsiseid mehi täis.

Üksteise järel tühjendasid nad turvaväravate ees taskuid metallrahast ning tirisid metallpandlaga rihmasid pükstelt maha.

Eri pooli sisaldava seltskonna võõrustajaks oli Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool (IRL), kes viimases hädas oli kutsunud turris jahimehed ja maaomanikud lepitusele.

Leppida tulnuks selleks, et “Jahiseaduse muutmise seaduse” eelnõu lõpuks seaduseks saaks.

Taavi Veskimägi: jaht läheb väga kalliks

“Jahimeste seas tekitab eelnõu sügavat muret,” tõdes keskkonnakomisjonis jahimeeste seltsi nimel esinenud endine rahandusminister Taavi Veskimägi. “Praegune jahikorraldus võib sattuda küsimärgi alla.”

Veskimägi hinnangul on Eesti jahinduskorraldus hästi toiminud ja elujõuline. Põhimõte, et uluk on peremeheta vara, peab säilima.

“Pole mingit põhjust siduda ulukit maaga. Me ei saa tuua tagasi mõisniku jahikultuuri ja lükata palju inimesi jahindusest kõrvale,” rõhutas Veskimägi.

Põhiline murekoht on seotud kahjudega. Endise majandusministri sõnul ei saa jahimehed eelnõu enne toetada, kui on selgelt välja öeldud, kuidas ikkagi hakkab toimuma kahjude hüvitamine, mille põdrad, kitsed ja sead puid ja põõsaid närides ning põlde üles sonkides tekitavad.