Lähtuvalt Euroopa Liidu joogivee direktiivist ning asulareovee direktiivist oli Jõgeva vallas Kuremaal, Laiusel, Siimustis, Vaimastveres ning Puurmani vallas Sadukülas tarvis tagada kvaliteetse joogivee kättesaadavus ning asulareovee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks tuli rekonstrueerida amortiseerunud torustikud, puurkaev-pumplad ning reoveepuhastid.

"Vett ammutatakse Jõgeva vallas siluri ja ordoviitsiumi veehorisondist.  Kuremaal ja Laiusel on ammutatav põhjavesi väga suure rauasisaldusega.  Kvaliteeti halvendavad täielikult amortiseerunud rauast veetorud," nimetas AS Kuremaa Enveko juhataja Margus Manguse ühe põhjuse, miks suurt projekti vaja oli.

Selleks, et rahamahuka projektiga toime tulla, esitas Kuremaa Enveko koos kahe vallavalitsusega  augustis 2009 SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotluse projekti rahastamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 2009. aasta novembris saadi taotlusele positiivne vastus. Valdava osa kattis niisiis fond, ülejäänu pidid katma taotlejad ise. Enveko taotles kaasfinantseerimise katteks KIK-lt laenu ning sai ka positiivse vastuse.

2013. aastal on oodata hinnatõusu

Majanduslanguse ajal tellitud tööd osutusid plaanitust odavamaks, ometi kasvab valdade elanike jaoks veehind, miks?

2011. aastal müüs Enveko kohalikele põllumajandusettevõtetele  kokku kolm puurkaevu -- eelnevalt olid ettevõtted teatanud, et lõpetavad tarbevee ostmise Envekost ja ehitavad farmide tarvis uued pumplad.  Loomapidamishoonetes ei ole vaja nii kõrge kvaliteediga ning seetõttu ka kallimat vett.

"Nende pumplate müügi tulemusena vähenes vee müük Laiuse piirkonnas 68% ja Jõgeva alevikus 54%. Veemüügi vähenemine Jõgeva valla teeninduspiirkondades kokku oli 33%. Enveko rahavood said tugeva löögi ning KIK-lt saadud laenu tagasimaksmine samadel tingimustel sattus ohtu," kirjeldas Margus Manguse tekkinud uut olukorda. Laenulepingus KIK-ga on AS Kuremaa Enveko võtnud kohustuse tagada kokkulepitud tasemel laenuteeninduse kattekordaja.

Mis veel veehinda mõjutab?

Vee hinda mõjutab oluliselt ees ootav elektrienergia hinnatõus. Hüppeliselt tõuseb vee maapõuest väljapumpamise eest nõutav tasu, kasvavad saastetasud keskkonda juhitava heitvee eest. Rahavoogudest tuleb teenindada (maksta põhimaksed ja intressid) võetud laen. Samuti on viis aastat püsinud muutumatuna töötajate palgad. Kõik õigustatud kulud kokku jagunevad müüdava vee kuupmeetritele, aga neid on varasemaga võrreldes Jõgeva valla piirkonnas (va Jõgeva alevik) u 33% vähem. See tähendab, et hinnatõus on paratamatu. Siiski ei tõuse veeteenuse hind kõrgemale kui 4 % piirkonna leibkonna keskmisest sissetulekust.  Veeteenuse hind on ainuke kodukulu, mille suhteline maksimumsuurus on määratud.

"Rekonstrueeritud pumplad ja veetorustik võimaldab  tagada kvaliteetse joogivee juhtimise tarbijate liitumispunktideni ja tänu uutele reoveepuhastitele Siimustis ja Vaimastveres hoiame loodust puhtamana.  See on oluline samm Jõgeva valla keskkonnasõbralikuks muutmisel," ütles Margus Manguse lõpetuseks, rõhutades, et puhta joogivee kättesaadavuse parandamine on piirkonnale sama oluline kui reovee nõuetekohane puhastamine.

Projekti käigus rajati ja rekonstrueeriti:

  • u 14km isevoolset kanalisatsioonitorustikku;
  • 0,7 km survekanalisatsioonitorustikku;
  • 15 km joogiveetorustikku;
  • 3 reoveepumplat;
  • 5 joogiveetöötlusjaama;
  • 3 joogiveepumplat;
  • 12 puurkaevu;
  • 4 reoveepuhastit.

Projekti nimi: Jõgeva ja Puurmani valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

Projekti maksumus: 5 101 342,02 eurot

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus: 3 631 268,78 eurot

Omaosalus: 1 470073,24 eurot