Kui seniste ohupiltide all on kirjas vastava ohu sõnaline seletus, siis 2015. aastast kasutule tulevate piktogrammide juurde lisatakse ainult sõna „hoiatus“ või „ettevaatust“ ja ohu sõnaline seletus tuuakse ära etiketil ohuteabe all.

Eestis vastanutest arvas 41%, et piktogramm „nahaärritus“ tähendab keskkonnaohtu. Tegelikult näitab see piktogramm kemikaali kahjulikku mõju inimese tervisele. Kõrge protsent võib olla seletatav inimeste üldise arvamusega, et peamiselt on kemikaalid keskkonnaohtlikud. Samas 77% vastanutest märkis, et ei ole keskkonnaohtu tähistavat piktogrammi varem näinud, kuigi see on väga sarnane seni kasutusel oleva ohupildiga .

Uues märgistussüsteemis hakatakse kasutama kahte täiesti uut piktogrammi: „terviseoht“ ja „rõhu all olev gaas“. Enamik Eestis vastanutest (64%) seostab piktogrammi „terviseoht“ astma või hingamisraskusega, tegelikult hõlmab see piktogramm lisaks teisigi tõsiseid terviseohte. Gaasiballooni kujutisega märk annab teada, et tegemist on rõhu all oleva gaasiga.

Eesti elanikud on Eurobaromeetri uuringu alusel kõige teadlikumad tarbijad. Siin teatakse, millised tooted on kemikaalid ja et nende kasutamiseks on vaja juhiseid. Teadmine üksi veel õiges suunas tegutsema ei pane, selgus samast uuringust, sest vaid pooltel juhtudel tunnistati, et etiketil olevat infot tõesti ka loetakse.

Võrreldes teiste liikmesriikidega pöörduvad paljud Eesti tarbijad kemikaali ohtlikkuse kohta info saamiseks pereliikmete ja sõprade poole. Terviseamet soovitab ikka alati ise lugeda toote etiketti ja järgida seal olevaid juhiseid.