* * *

Viola Salu (pildil), ERRi dokumentaal­filmide hankija, kes on kampaania “Why Poverty?” algatajad?

Kampaania “Why Poverty?” kätkeb endas ainulaadset ideed inspireerida inimesi dokumentaal­filmide abil arutlema vaesuse teemal. Selle kampaania algataja on MTÜ Steps International, kes tegutseb nii Taanis kui Lõuna-Aafrikas. Suurimad koostööpartnerid on Briti Rahvusringhääling (BBC) ja Taani Rahvusringhääling (DR).

MTÜ koondab parimaid filmitegijaid, et luua dokumentaalfilme, mis kõnelevad olulistel teemadel meie tänapäeva maailmas. Tahetakse juhtida tähelepanu probleemidele ja panna inimesi kaasa mõtlema, lootes, et otsuste tegijad aitavad leida konkreetseid lahendusi. Näiteks 2007. aastal valminud kümnefilmilist sarja “Why Democracy?” näitas 55 telejaama üle maailma, sealhulgas ETV.

Rääkige palun lähemalt filmidest, mida ETV ja ETV2 alates 26. novembrist näitama hakkavad?

Kõik filmid on n-ö otse ahjust ehk valminud viimase kuu-paari jooksul. Autorid on tunnustatud dokumentalistid, ja filmid võib teemade järgi jagada neljaks.

Esimene on vaesus. Film “Vaesed meie: animeeritud vaesuse ajalugu” (“Poor Us”) otsib vastust mitmele küsimusele. Näiteks: kas me teame, mis on vaesus? Vaeseid on meie hulgas alati olnud, kuid suhtumine neisse on muutunud. Kui tahame, et vaesus vajuks ajalukku, siis peame mõistma vaesuse ajalugu. Või et kas vaesus on paratamatu? Kas see on “süsteemi mootor”, mis teeb rikkad veel rikkamaks? Kas olukord on praegu hullem kui kunagi varem?

“Tere tulemast maailma” (“Welcome to the World”) lähtub tõsiasjast, et maailma sünnib igal aastal 130 miljonit last, kelle tulevikuvõimalused sõltuvalt sellest, kuidas ja kuhu nad sünnivad.

Euroopas sureb tuhandest vastsündinust kuus enne aastaseks saamist, Aafrikas on see arv 82. Ameerikas kasvab iga kolmas laps ülekaaluliseks, kuid Kambodžas ootab last pigem alatoitumus. Filmis jutustatakse emade ja laste lugusid kogu maailmast ning uuritakse, kuidas vaesus mõjutab sünnitust ja kõike lastega seonduvat.

Teine suur teema on ebavõrdsus.

Film “Maapalavik” (“Land Rush”) otsib vastust küsimusele, kuidas toita maailma. 2008. aastal varises maailma toidusüsteem kokku. Näljaohus rikkad riigid hakkasid arengumaailmast maad kokku ostma ja põllumajandust ümber kujundama. 75 protsenti Mali elanikkonnast moodustavad farmerid, kuid rikkamad riigid nagu Hiina ja Saudi Araabia rendivad Mali maad ning kavatsevad muuta suured alad ärilisteks põllumajandusfarmideks. Kui Malis toimub sõjaväeline riigipööre, peletab see arendajad eemale – ent kas suudavad Mali farmerid oma tingimustel toidupuudusega võidelda ja vaesusest pääseda?

“Park Avenue: raha, võim ja Ameerika unelm” (“Park Avenue: Money, Power & the American Dream”) tegijad küsivad, kui palju ebavõrdsust on liiga palju.

New York Citys, Park Avenue luksuskorteritega majas number 740 elavad rikkad ameeriklased. Teisel pool Harlemi jõge, 10 minuti kaugusel Lõuna-Bronxis asub teine Park Avenue, kus elanikud vajavad toidutalonge ja lastel on 20 korda suurem tõenäosus vägivaldselt surma saada. Viimase 30 aastaga on USAs ebavõrdsus tohutu kiirusega suurenenud.

Kahe Park Avenue loo kaudu rõhutatakse filmiga mõtet, et väike hulk määratu rikkaid kasutab oma rikkust selleks, et oma ideid ülejäänud Ameerikale peale suruda.

Kolmas teema on abi ja kaubandus. Film “Andke meile raha” (“Give Us the Money”) uurib, kuidas muuta maailma.

1980. aastatel sündis uus idee, et kui tuntud muusikud ja teised kuulsad inimesed juhivad rahva tähelepanu maailma vaeste vajadustele, hakkab rahvas nii valjuhäälselt muutusi nõudma, et poliitikud ei saa seda enam eirata.

Iiri muusikud Bob Geldof ja Bono on nende aktivistide seas kõige silmapaistvamad.

Nad räägivad filmis avameelselt, kuidas teha tõhusat lobitööd ning kuidas mängida poliitikute nõrkusega sära, hiilguse ning populaarsuse vastu.

Teine selle teema film – “Aafrika röövimine” (“Stealing Africa”) – kirjeldab maksusüsteemi, mida multinatsionaal­sed firmad Aafrikas rakendavad.

Neljanda teemana käsitletakse süsteemi. Film “Solaarsed naised” (“Solar Mamas”) arutleb, kas naised suudavad vaesusest paremini välja tulla kui mehed. Film räägib naisest, kes tahab tuua oma maailma rohkem valgust.

Film “Haridus! Haridus!” (“Education! Education!”) pakub mõtlemisainet selle üle, miks tänapäeval on kõrgharidusega noortel raske tööd leida. Uut haritud põlvkonda ootab tööpuudus ja meeleheide.

Kui paljudes riikides neid filme peale Eesti veel näidatakse?

Selle kampaaniaga on liitunud üle 60 telejaama, tuues filmid rohkem 500 miljoni vaatajani. Lisaks televisioonile ka internetis (nii ka meil) ning teemasid käsitletakse ka teistes tele- ja raadiosaadetes.

Kui kampaania algatajad loodavad nende filmide abil algatada ühiskonnas arutelusid, siis kes peaksid Eestis juhtohjad enda kätte võtma?

Oleks muidugi oluline, et vaesuse probleemidele hakatakse vastuseid otsima kohe. Meie igatahes loodame, et novembri lõpus algava kampaania käigus tekib ka Eestis rohkem diskussioone vaesuse teemal.



FILMIDE EETRIAJAD

Kampaania “Vaesus?”

- “Vaesus? Andke meile raha” (“Why Poverty? Give us the
Money”) – ETV “Välisilmas” esmaspäeval, 26. novembril kl 22.10.

- “Vaesus? Vaesed meie: animee­ritud vaesuse ajalugu” (“Why
Poverty? Poor Us”) – ETV2s teisipäeval, 27. novembril kl 21.30.

- “Vaesus? Tere tulemast maailma” (“Why Poverty? Welcome to the World”) – ETV2s neljapäeval,
29. novembril kl 22.

- “Vaesus? Solaarsed naised” (“Why Poverty? Solar Mamas”) – ETV2s reedel, 30. novembril kl 20.

- “Vaesus? Aafrika röövimine” (“Why Poverty? Stealing Africa”) – kolmapäeval, 5. detsembril kl 20.

- “Vaesus? Haridus! Haridus!” (“Why Poverty? Education! Education!”) – reedel, 7. detsembril kl 20.

- “Vaesus? Maapalavik” (“Why Poverty? Land Rush”) – kolmapäeval, 12. detsembril kl 20.

- “Vaesus? Park Avenue: raha, võim ja Ameerika unelm” (“Why
Poverty? Park Avenue: Money, Power & the American Dream”) – reedel, 14. detsembril kl 20.