Fakt on õnneks ka see, et mõlemad eesti kultuurielu suurmehed on oma nägemuse sellest Põhja-Aafrika riigist üsna sügavuti meie kunstiellu kandnud.

Muide, Marokoga ei ole seotud mitte ainult need kaks kunstivenda. Läbi aegade on sealt läbi jalutanud, mõnel puhul pikalt peatunudki üsna suur hulk arvestatavaid eestlasi.

Lausa aastakümneid, täpsemalt 45 aastat praktiseeris seal arst Rudolf Peets, olles omal ajal ka sealne vabariigi aukonsul. Vallates abikaasa Leonoraga mõlemad ka kohalikku keelt (maroko Araabia murret), jõudis ta tohtrina nendegi tubade hämarusse, kuhu valgel inimesel iial polnuks võimalust sattuda.

Lisaks temale on rännanud sealkandis ringi Aino Kallas (koos Oskariga muidugi), Karl Ast-Rumor, Rein Taagepera ning hilisemal ajal seal pikemalt peatununa meie üks väheseid klassikalisi arabiste ja üsna tõsimeelne moslem (muidu Saaremaa tüdruk) Kätlin Hommik-Mgrabe.

Eestlasi tegutseb Marokos praegugi. Hakkaja daam Katrin Viik ehitab hetkel seal lausa hotelligi, täpsemalt laseb oma kulu ja kirjadega ehitada.