Neljandat aastat paneb Geomeedia AS regionaalministri tellimusel kokku kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi andmed. Selle töö tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 2005-2011.

Äsja avaldatud KOV-indeksi aruanne iseloomustab väärtusi 2008-2011 kohta. Materjal on ennekõike kasutamiseks kohalike omavalitsuste ametnikele, et valitud statistiliste näitajate aegreal analüüsida oma omava litsusüksuses toimunud arenguid, seda võrdluses ka teiste kohalike omavalitsustega.

Suurim punktisumma on 2008-2011 perioodi võrdluses Rae vallal, järgnevad Viimsi vald, Tallinna linn ja Saku vald. KOV-võimekuse esikümnes on pealinnale ja selle naaberomavalitsustele lisaks veel Kuressaare ja Tartu linn ning Ülenurme vald. Keila linn on tabelis 11., meist eespool on Saue linn ja Harku vald, kohe järel on Saue vald. Teistest lähimatest omavalitsustest on Padise vald 36., Paldiski linn 45., Keila vald 51. ja Vasalemma vald 114. kohal. Kokku on tabelisse reastatud 226 omava litsust, viimastena on ära toodud Õru ja Põdrala vald Valga maakonnast ning Peipsiääre vald Tartu maakonnast. Uuringut kommenteerides ütles regionaalminister Siim Kiisler, et omavalitsuste võimekus sõltub paljus nende suurusest.

 „Tulemused näitavad, et oma ülesannete edukaks täitmiseks on vaja kriitilist massi inimesi, piisavat suurust. See piir, kus omavalitsuste võimekus oluliselt langema hakkab, on uuringu tulemuste järgi 5000 inimest," selgitas Kiisler. Kuigi ka keskustest kaugemal asuvate üksuste võimekus on reeglina pisut kehvem, mõjutab elanike arv võimekust rohkem kui asukoht.

Kui võrrelda tänavust tabelit varasematega, võib tõdeda, et erinevus tabeli esimese otsa ja viimaste vahel on aasta-aastalt vähenenud. „See näitab, et riigi regionaalpoliitika ja erinevad toetused on läinud õigesse kohta," ütles Kiisler ja lisas, et siiski ei tasu lootma jääda erinevatele toetustele, sest edukas saab olla ainult see omavalitsus, kes suudab arendada piirkonna ettevõtlust.

Uuringu koostanud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv ütles Rae vallas Peetri põhikoolis toimunud esitlusel, et omavalitsusüksuste võimekuse tasemes on märkimisväärsed riigisisesed erinevused. "Toimub loode-kagusuunaline polariseerumine, kus ülekaalukalt kõrgema indeksi väärtusega on omavalitsusüksused Harjumaal.

Omavalitsusüksuste sisemise arenguvõime erisustega kaasnevad riskid võimes korraldada kohalikku elu ja osutada avalikke teenuseid," selgitas Noorkõiv.

Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab neljaaastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra.

Vaadatakse ka kohapeal pakutavate teenuste hulka iseloomustavaid näitajaid - näiteks, millised on vallas või linnas haridusvõimalused või kas seal tegutseb ettevõtteid, mittetulundusühinguid.

Aga ka seda, kas omavalitsuses on võimalik külastada ujulat või apteeki.

KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011.

Sel aastal koostati eraldi analüüs rahvastiku võimalike arengutrendide kohta kuni aastani 2030. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga ja rahvastiku võimalike arengutrendide analüüsiga saab lähemalt tutvuda siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium. ee/haldussuutlikkus.

Kommentaar:

Keila linnapea Enno Fels: „Keila linnal on lähiaastad finantsiliselt rasked. See-eest oleme saanud palju asju, mida linnal hädasti vaja, tehtud: uus koolimaja, muusikakool, raamatukogu, lasteaed, uuendatud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, mitmed uuendatud teed ja tänavad). Neid asju jupiti teha ei saa. Tabelikoht annab kindlust linna jätkusuutlikkusele ning teeb kindlasti heameelt."