Sügise esimene kohtumine toimus mihklipäeval, 29. septembril. Tutvustasin lühidalt mihklipäeva kombeid.

Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja siis pandi auk kartuleid ja kaalikaid täis. Pealt kaeti mullaga. Seal nad haudusid pehmeks."

Mihklipäeval on karjas lausa pannkooke küpsetatud - suvepoolaasta lõpu püha oli üksiti karjaste püha. Pärast mihklipäeva enam kariloomi ööseks karjamaale ei jäetud. Arvati, et kevadel, jüripäeval, paneb huntide valitseja püha Jüri hundile "päitsed pähe ja rauad suhu" ega lase neil koduloomi murda, pärast mihklipäeva aga on huntidel see luba jälle käes.

Mihklipäeva toidud olid sügiseandidest: lihaga supp aed- ja juurviljaga ning klimpidega; küpsetati karaskit, sepikut, pirukaid. Võid jätkus toidulauale vaid suvel. Lõuna-Eestis öeldi, et jaanipäeval teretatakse võid ja mihklipäeval öeldakse hüvasti.

Naisperele tähendas välistööde lõpu tärmin seda, et nüüdsest peale algab tubane ketrustöö. Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud - koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam.

Üksteiselt õpiti laule ja töövõtteid, küsiti mõistatusi, mängiti pandilunastamismänge, ringmänge.

Puhkepäeviti peeti tantsupidusid - mindi simmanile. Eri paigus oli niisuguste kooskäimiste kohta veel mitmeid nimetusi, nagu säru, klunker, tontar, trall, istjatsed jts. Iisakus öeldi, et simmanil olnud "Tartust trall, Pihkvast pill ja Mustveest musurull."

Seejärel laulsime Tiiu klaverimängu saatel sügiselaule ja küpsetasime pannkooke. Mihklipäevalised olid kaasa toonud erinevaid moose ja maitsvaid suupisteid. Pidasime ka plaane edaspidiseks.

Et mihklipäevaks pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st välistööd tehtud, siis otsustasime hakata pidama koosistumisi ja meile meeldis kõige enam nimi "klunker".

Oli mõnus istumine heade inimestega.


Raamatukogupäevad 2011 "Kohtume raamatukogus!" Ettelugemispäev 20. oktoobril

Juba aastaid on Kiidjärve raamatukogus toimunud raamatukogupäevade ajal ettelugemispäev.

Meie ettelugemispäeva teemaks olid Uno Leiese ja Olivia Saare looming, kodukohaga seotud muistendid ja oma selle aasta lugemiselamus.

Mõned lugemiselamused: A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees", M. Paris "Minu Moskva", S. Suu-Peica "Minu Horvaatia", C. Cookson "Klaasneitsi", A. Teder "Elu õpilane", F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" , E. Tohvri "Naabrid", O. Saar "Humalapuu".

Meelelahutusliku osana oli kavas äraarvamismäng (nagu bingolotos). See tekitas parajat hasarti ja elevust. Äraarvamisele tulid järgmised küsimused:

• O. Saare luulekogu lastele - Vihmavarjude vikerkaar
• U. Leiese luulekogud lastele - Kasetohust kaabu ja Atsi patsid
• Kuulus luuletaja - Contra ehk Margus Konnula
• O. Saare meenutuste raamatud - Humalapuu ja Kanarbikukartus
• Eesti klassiku teos - Kõrboja peremees

Töisele tegemisele vahelduseks jõime kohvi ja sõime küpsiseid.
Oli mõnus pärastlõuna raamatute ja toredate sõprade seltsis.


Teemaõhtu "Eesti kunsti suured meistrid" 25. oktoobril

Ahja Keskkooli kunstiajaloo õpetaja Karin Pika loeng "Eesti kunsti suured meistrid" oli järjeks 23. märtsil toimunud teemaõhtule "Väike kunstiajaloo kursus algajatele". 

Meie Vald


Kunstiõhtul

Karini koostatud slaidiprogramm käsitles järgmisi Eesti kunsti suurkujusid tema omal valikul:

Johann Köler (1826-1899)
• Esimene eestlasest maalikunstnik
• 1855. a lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia
• Köleri arvates oli kunsti eesmärk teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Ema ja isa portreed, Itaallanna lastega ojal, Tütarlaps allikal

August Weizenberg (1837-1921)
• Esimene eesti rahvusest skulptor
• Õppis Berliini ja Peterburi akadeemiates, aga ei lõpetanud neid
• 17 aastat elas Roomas ja rajas sinna ka oma ateljee
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Koit ja Hämarik

Amandus Adamson (1855-1929)
• Lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia
• Adamsoni stiil on voolav, maaliline ja elegantne
• Lemmikmaterjaliks oli pirnipuu
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Koit ja Hämarik, Russalka, Laeva viimne ohe, Merehelinate kuulaja

Ants Laikmaa (1866-1943)
• Õppis Düsseldorfi Kunstide Akadeemias, aga ei lõpetanud seda
• 1903. a avas Tallinnas oma ateljeekooli
• Korraldas näitusi ja kirjutas kunstikriitilisi artikleid
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Marie Underi portree, Väike Alma, Mustlase Reesi, Lääne Neiu, Talvemaastik

Kristjan Raud (1865-1943)
• Õppis Peterburis, Düsseldorfis ja Münchenis
• Kõige tuntumad on tema kalevipojaainelised söejoonistused
• Eesti rahvusliku kunstielu üks alusepanijaid
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Kalevipoeg kivi viskamas ja Kalevipoeg põrguväravaid lõhkumas

Nikolai Triik (1884-1940)
• Tema õpingute ja enesetäiendamise aeg kestis 10 aastat ja selle aja jooksul viibis ta paljudes erinevates maades
• Pariisis elas ta paljude kunstnike peatuspaigas La Ruche'is
• Hindas rahvuslikku omapära
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Lennuk

Konrad Mägi (1878-1925)
• Ta oli maastikumaalija
• Tema teoste pealkirjad räägivad paljudest erinevatest paikadest, kus Mägi viibis
• Meie põhjamaises looduses nägi Mägi säravaid toone ja kandis need lõuendile kirevate täppide ja laikudena
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Norra maastik männiga, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse

Villem Ormisson (1892-1941)
• Kogu loomeprotsessi jooksul jäi kindlaks impressionistlikule maalimislaadile
• Varasemates töödes valitseb eredavärviline koloriit, hiljem muutub see lihtsamaks ja ühtlasemaks.
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Tartu maastik, Kevadine Taevaskoda

Eduard Wiiralt (1898-1954)
• Eesti silmapaistvaim graafik
• 1925. aastal läks ta Pariisi ja jäi sinna kuni II maailmasõja alguseni
• Pariisis olles vallandus kunstniku fantaasia
• Vaadatud ja analüüsitud tööd: Kabaree, Viljandi maastik tammega, Virve, Lamav Tiiger jt

Karini loeng pakkus järjekordselt nauditava elamuse. Oli hariv ja huvitav õhtupoolik. Kohtume uuesti järgmisel aastal uute teemadega.

Raamatukogu sügisesse jäävad ka mõnusad päevad Põlvamaa raamatukoguhoidjate päeval Vilustes ja Verioral ning XI Maaraamatukoguhoidja päeval Sõmerus Lääne-Virumaal, kus olin ka üks Eesti parima maaraamatukoguhoidja tiitli nominent. Parima tiitel läks Sauga raamatukogu juhatajale Piia Salundile Pärnumaale.

Kosutust pakkuv oli kolmepäevane huvitav kursus "Mõtte, sõna ja teoga" Juta Jõgi juhendamisel Tallinnas Rahvakultuurikeskuses.

Tänan Vastse-Kuuste Vallavalitsust ja kõiki üritustel osalejaid.

Mõnusat sügist Teile ja kohtumiseni järgmistel klunkritel! (www.kiidjarve.lib.ee)

________________________________
Järjekordne loosipilt leidis omaniku

Mall Kõpp

Oktoobri lõpuga sai Vastse-Kuuste raamatukogus läbi harrastusfotograaf Janar Kulli 2008. aasta kevadel alanud aastaaegade näitusering.

Aastaringi lõpetas näitus sügisest, kus sai näha autori poolt viimastel aastatel jäädvustatud sügisesi hetki.

Traditsiooniliselt läks loosi ka üks raamitud A3-formaadis foto. Loosiauhinnaks mõeldud pildi loosis välja autor - õnnelikuks võitjaks 58 pildiloosis osalenu seast osutus Vastse- Kuuste kooli õpilane Helenor Tens. Palju õnne!