Pangad ja pensionifondid ei koonerdanud eelmisel kümnendil fantaasiaga, kirjeldades tulevaste II samba pensionäride jõukat ning muretut vanaduspõlve.

Suusasangar Andrus Veerpalu etendas reklaamis varakat vanahärrat, kes palmi all kavalalt vuntsi sisse muigas.

Veel mõne aasta eest ketras üks pank reklaami, milles Saksa pensionärid kadestasid Eesti (tulevaste) pensionäride silmatorkavat rikkust. II pensionisammas pidi praegustele noortele ja keskealistele eestlastele tagama tulevikus sissetuleku, mis võimaldaks neil “…olla selline, nagu tahad. Elu lõpuni.”.

“Võib öelda küll, et fondid lõid oma reklaamidega ootuse, et teisest sambast saavad inimesed endale väga hea pensioni,” nendib Piret Suitsu, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja.

Kuid see ootus osutus petlikuks. Isegi kui kõik läheb hästi ja majandus eelolevail aastakümnetel jätkuvalt kasvab, annavad I ja II pensionisammas tulevastele pensionäridele kokku vaid sama suure pensioni, nagu see on praegustelgi pensionäridel – veidi alla 40% keskmisest palgast.

Et tõele lähemale jõuda, võttis Maaleht vaatluse alla inimese, kes on sündinud 1970. aastal ning läheb pensionile eeldatavasti 2035. aastal.

See väljamõeldud isik – lihtsuse mõttes meesterahvas, näiteks Jürgen – on praegu oma parimas tööeas. Tal on kaksikvend Andrus, kes on kogu elu teeninud hetkel kehtivat miinimumpalka.

Riigipension jääb piskuks

Pensionini on mõlemal aega mitu aastakümmet. Seega on veel võimalik langetada tulevikku mõjutavaid otsuseid.

Arvutuste eelduseks on, et majanduskasv on eelolevatel aastakümnetel minimaalne, kuid siiski positiivne, ning et inflatsioon püsib eurotsooni nõuetele vastav.

Kui Jürgen on kogu oma elu teeninud hetke keskmist palka, siis on tema I samba pension 2035. aastal 820 eurot kuus, teatas Rainer Laurits rahandusministeeriumist. Vend Andrus, kes on kogu elu teeninud miinimumpalka, hakkab I sambast pensioni saama aga 580 eurot.

Need oleks päris ilusad arvud tänapäeva Eestis, kuid aastaks 2035 on Eesti keskmine palk tõusnud peaaegu 3000 euro kanti, samavõrra tõenäoliselt ka hinnad. Seega riigipension ehk I samba pension jääb ka edaspidi väga piskuks.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu arvutas välja pensioni, mida Jürgen ja Andrus võiksid saada II sambast.

Jürgenil õnnestub II sambasse koguda 62 810 eurot (fondi keskmine tootlus 2003.–2011. aastal 4%, 2012.–2035. a 5%).

Pensionile minnes hakkab ta II sambast igakuise väljamaksena saama 344 eurot. I ja II sammas kokku annavad Jürgenile seega 1164 eurot kuus ehk 40% eeldatavast keskmisest palgast.

Miinimumpalka teeniv vend Andrus kogub oma II sambasse vaid 16 571 eurot, mis tagab talle 89eurose kuupensioni. Kokku hakkab Andrus saama 669 eurot kuus ehk vaid 23% 2035. aasta keskmisest palgast.

Ka rahandusministeerium kinnitab, et tuleviku pensionärid hakkavad I ja II sambast saama kokku umbes 40% keskmisest palgast.

“Solidaarsuse printsiip ei kao ka 2035. aastal ning solidaarse baasosa suhe I ja II samba pensionisse on tulevikus sama suur ehk ligikaudu üks kolmandik,” kinnitab Rainer Laurits.

Seega ootab II sambaga liitunud noori ja keskealisi tulevikus ees suhteliselt samasugune põli nagu praeguseidki pensionäre.

“Täna on keskmine pension 304 eurot ja teise kvartali keskmine palk oli 857 eurot, mis teeb suhteks 35,5 protsenti,” nendib Piret Suitsu.

Uuringukeskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk kirjutab keskuse koduleheküljel sisuliselt sama.

“Vanaduspensioni ja keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku suhe, mis praegu on ca 40%, oleks aastal 2020 35%, aastal 2040 38% ja aastal 2060 37%,” prognoosib Võrk.

Lühidalt: meist ei saa kunagi jõukaid Saksa pensionäre. Ka meie hakkame vanuigi kopikaid veeretama nagu kõik eelmisedki põlvkonnad.

Tuleb lisarasva koguda

Piret Suitsu rehkendas aga sedagi, kui palju võiksid Jürgen ja Andrus pensipõlveks kõrvale panna siis, kui nad hakkaksid II samba kõrval veel täiendavaltki säästma.

Seejuures ei pidanud Suitsu silmas vaid III pensionisammast, mille sissemaksed, mis ei ületa 15% aastatulust, on tulumaksuvabad.

“Mõistlik on hajutada riske, paigutades raha eri varaklassidesse ja investeeringutesse,” ütles Suitsu.

Kui keskmist palka teeniv Jürgen paneks aastail 2012–2035 igas kuus kõrvale 10% oma tulust ja need säästud teeniksid tootlust 5% aastas, oleks tal pensionieaks täiendavalt kogutud 84 072 eurot.

Kui asjalikult käituv Jürgen seejärel vormistaks oma investeeringu kindla ajavahemiku tagant toimuvateks väljamakseteks, saaks ta pensionilisa 466 eurot aastas.

Kokkuvõttes kasvaks Jürgeni kuupension 1630 euroni, mis oleks juba 56% keskmisest palgast.

Miinimumpalka teeniv vend Andrus suudaks tõenäoliselt täiendavalt säästa 5% oma kuusissetulekust (kuigi seegi väljavaade on küsitav). Kuid see ei muudaks tema tulevikku kuigivõrd: koguneks vaid veidi üle 3000 euro, mis annaks kuus kõigest 19 eurot pinsilisa.

“Miinimumpalk roosilisi väljavaateid ja väärikat vanaduspõlve ei võimalda, peamine tulu tuleb sel juhul I sambast,” nendib Suitsu.

Lisavarude kogumise vajadust on rõhutanud ka majandusanalüütikud Andres Arrak ja Hardo Pajula, kes eelmisel nädalal hoiatasid I samba pensioni kokkuvarisemise eest.

Kummalised sõnad

Riik on I sammast ähvardavaid ohte seni eitanud, kuid sotsiaalminister Hanno Pevkur andis pühapäeval “Aktuaalses kaameras” esinedes ootamatult mõista, et I pensionisammas kaob tulevikus siiski ära, s.t jääb vaid hädalahenduseks neile, kellel kogumispensioni mingil põhjusel pole.

“Esimese samba eesmärk jääb ikkagi maksta pensioni nendele, kes ise oma pensioni eest väga hoolitseda ei saa. Elik kas siis puudega inimesed või need, kes ei ole minimaalselt vajalikku tööstaaži täis kogunud,” rääkis minister.

Ta jätkas: “Kui praegused 20aastased inimesed jõuavad pensioniikka, siis nendel on ikkagi nii-öelda esimene väljamakse teisest sambast ehk kohustuslikust pensionifondist. Ja kui nad on ka kogunud kolmandasse, siis sealt. Või kui neil mingil põhjusel on kogumispension jäänud kogumata, siis tehakse väljamaksed esimesest sambast.”

Esmapilgul näib, et minister Pevkur kinnitas süngeid prognoose I pensionisamba kokkuvarisemisest.

Ministeerium tõttab ministri väljaütlemisi siiski pehmendama.

“Ilmselt oli tema vastus pikem, kui “Aktuaalse kaamera” uudises kajastub,” tõlgendas Pevkuri sõnu sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik. “Mõte on selles, et tulevikus suureneb teise ja kolmanda samba osatähtsus, kuid see ei tähenda esimese samba kadumist.”

Ministri kummaline esinemine riigitelevisioonis näitab siiski, et ka riigijuhid on pensionisüsteemi tuleviku osas ebakindlad.


Tulevasi pensionäre rahajõed ei oota

Keskmist palka teeninud Jürgeni kuupension 2035
I sambast 820 eurot
II sambast 344 eurot
Kokku 1164 eurot
Miinimumpalka teeninud Andruse kuupension 2035
I sambast 580 eurot
II sambast 89 eurot
Kokku 669 eurot
Keskmise vanaduspensionäri kuusissetulek I ja II sambast
Aastal 2020463 eurot (35% keskmisest palgast)
Aastal 20401373,6 eurot (38% keskmisest palgast)
Aastal 20602883,2 eurot (37% keskmisest palgast)

Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus, statistikaamet,
rahandusministeerium, Praxis