Meile seni laekunud info alusel võime öelda, märtsis tööd alustanud uus vedaja ei jõudnud kõigi klientide juurde nendele tavapärasel ajal. Nad jõuavad kõigini vastavalt jäätmeveo sagedusele ehk kui Teie sageduseks on kord kuus, siis jõuavad nad Teieni märtsikuu jooksul. Vabandame ebamugavuste eest!

Veel infot riigipoolsetest muudatustest. Te ei ole kohustatud allkirjastama Teile saadetud Veolia lepingut, prügi peavad nad vedama ka selleta. Prügi ei saa enam ise viia jäätmejaama, vaid vedaja peab selle ise ära viima. Kui naabri juures prügiauto käis, aga Teie juures mitte, siis auto jõuab ka Teie juurde, aga võibolla teise ringiga. Kindlasti pöörduge valla poole, kui prügiveo sageduseks on kord kvartalis, aga viimase vedamise vahe on jäänud liiga suureks ja oleks vaja ära viia. See kõik on üleminekuraskus, mis laheneb kuu aja jooksul. Palun kannatust!

Ühistranspordi korralduses toimus Habajal positiivne areng, kui 31. jaanuarist hakkas Habajalt 6.40 väljuma buss Kosele, millega on võimalik läbi ümberistumiste jõuda kella 8-ks Tallinna tööle. Siiski ei anna see kõigile Tallinnas töötavatele inimestele võimalust jõuda just 8-ks tööle, sest nende töökohad asuvad kesklinnast kaugemal. Meiepoolne ettepanek oleks Habajalt väljumine 6.20 peale, et siis on Koselt võimalik ümber istuda nii 6.40 väljuvalt liinile 144 või 6.54 väljuvale liinile 229. Kui sellisele muudatusele peaks tulema positiivne vastus inimeste poolt (andke teada Hillele raamatukogus), siis selle rakendamine võtab küll aega, aga saab lähiajal tehtud.

Ka on tegeletud Tallinn-Ardu liini 229 õhtuse 22.00 väljuva liini tagasitoomisega Ardusse. Põhimõtteline ja suusõnaline kokkulepe on HLiinidega sõlmitud. Nende lähteandmete järgi on liini äratasumiseks vaja 10 eurot dotatsiooni korra pealt. Läbirääkimised on peetud ja vaja on ainult leping sõlmida, mis peaks toimuma paari nädala jooksul. Seejärel antakse tulemused ka kõigile teada bussijuhtide ja infoteadete kaudu Ardu raamatukogus. Leping on kaheks kuuks, millega ettevõtte jaoks vähendatakse riski, kui sõitjaid ei oleks. Õhtune kell 22.00 väljuv liin tuleb nõudepeatusena Ardusse, seega kui ühtegi inimest Ardu ei sõida, siis sõidab kuni Koseni. Meie maksame korra pealt ja lepingus nähakse ette, et bussijuht peab aruannet, mitu inimest konkreetsel õhtul siis Ardu sõitis. Liinimuudatust esialgu ei tule, sest tegemist on lepingulise veoga.

Töötukassa korraldab 23. märtsil kell 13.00 Ardu koolis töötute ja tööotsijate jaoks ürituse, mille eesmärgiks on välja selgitada tööturuteenused, mis on vajalikud just kohale tulnud töötutele, et aidata neil leida tööd. Samuti tehakse kohapeal töötutele vastuvõtt, seega ei ole vaja selleks Tallinnasse sõita. Täpsem info tuleb enne üritust, jälgige palun teateid valla kodulehel ja avalikes kohtades.

Kõue Vallavalitsus kuulutas 16. veebruaril välja projekteerimise ja ehituse riigihanke Kõue valla Habaja küla vee- ja kanalisatsioonitööde pakkuja leidmiseks. Pakkumuse esitamise esialgset tähtaega pikendati ja uus tähtaeg on 23. märtsil 2011. Riigihange toimub uuenduslikult läbi riigihangete registri e-keskkonna ja riigihanke tunnus/number on 123621. Riigihankel osalemiseks ja pakkumuse esitamiseks tuleb registreeruda riigihangete registri kasutajaks ja konkreetselt ka selle hanke pakkujaks. Kogu dokumentatsioon on e-keskkonnas pakkujale nähtav nagu ka kõik küsimused ja vastused.

Märtsikuus tuleb volikogus vastu võtta järgmise aasta eelarve. Eelarve omatuludes näeme ette väikest kasvu tulumaksus, ülejäänud tulude prognoosimisel hoiame konservatiivset joont. Riigipoolne rahastamine võrreldes eelmise aastaga väheneb 1 752 768 krooni ehk 25,6% võrreldes eelmise aastaga, millest ca 1,2 miljonit krooni on seotud õpilaste vähenemisega koolides. Eelarve tasakaalu saamiseks olime sunnitud tegema järgmisi muudatusi eelarveprojektis:

1. Jätma eelarvest välja Harmi Põhikooli pedagoogide palkade vallapoolne lisarahastus.
2. Habaja Lasteaed muuta üherühmaliseks.

See muudatus tähendab seda, et ilma vallapoolse lisarahastuseta peab Harmi Põhikool muutuma alates uuest aastast kas 4- või 6- klassiliseks. Kool jääks esialgu edasi Harmi Põhikooli territooriumile ja potensiaalselt oleks uuest õppeaastast lapsi koolis vastavalt 28 või 38. Lasteaia puhul langeb laste arv üle 30%. See küsimus oli arutlusel eelarvekomisjonis, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjonis ja maa- ja arengukomisjonis.

Üks põhjus, miks kool peab jätkama vähemate klassidega, seisneb ka meie investeeringuvõimekuses, sest meil pole selle aasta eelarves nähtud ette suuremaid investeeringuid, aga suhteliselt palju siiski vara müüki. Meie laenukoormust vaadates ei tohi me 60% piiri eelarveaasta omatuludest ületada. See tähendab, et järgmise aasta eelarves peab meil olema piisav omafinantseerimise võimekus nende tööde omaosaluse leidmiseks ja 60% nõude täitmiseks.

Ardu kaugkütte tarbijatele. Olukorras, kus põlevkiviõli hind on tõusnud üle 20% on meie soojahind sama ja seda pole plaanis tõsta. Lähitulevikus tuleb hakata kaugküttevõrku renoveerima ja välja vahetama ja SA Kõue Varahaldus on vastavasisulise taotluse toetuse saamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele ka esitanud. Olukorras, kus kolmandiku soojatarbijatest moodustab Kõue Vallavalitsus, on igati positiivne kõigi jaoks, kui SA selle toetuse ka saab.

Probleem on aga vee hinnaga. 2010. aastal jäi SA Kõue Varahaldus vee- ja kommunaalteenuse pakkumisega miinusesse ca 70 000 krooni. Suurim probleem oli saastetasudega, mida ei ole võimalik ette prognoosida. Seetõttu võeti ka volikogus otsus vastu, et tuleks kehtestada Kose valla eeskujul abonenttasu kortermajas korteri kohta ja eramajas maja kohta. Sama teed on läinud ka meie lähinaaber Väätsa vald. Abonenttasu mõte on tekitada puhver erakorraliste kulutuste jaoks, milleks on nii rikked kui erakorralised saastetasud. See volikogu otsus tuli aga tühistada seoses avalikustamise nõude rikkumisega. Samas erakorralised kulutused ei oota ja tekivad ikkagi. Noppeid Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse § 14st:

Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine; (elekter, vee-erikasutusluba)
2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; (enamiku investeeringutest on teinud vald, väiksemaid ka SA ise)
3) keskkonnanõuete täitmine; (erikasutusload, saastetasud ja nende ületamisel trahvid)
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; (vee kvaliteedi kontroll ja kulutused sellele)
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; (2010. aasta kahjum 70 000 krooni.)

Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi või väljaspool reoveekogumisala, esitab ta hinnataotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja korras kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele, kes kontrollib hinnataotluse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohalik omavalitsus lähtub hinna kooskõlastamisel käesolevast seadusest ja hinnaregulatsiooni tunnustatud põhimõtetest, pöördudes vajaduse korral oskusteabe saamiseks Konkurentsiameti poole.

Nende nopete selgitused on sulgudes ja nagu näete, siis tulus sellega tegelemine ei ole, pigem kahjumlik, seega ei saa me kindlasti olla vastu veehinna tõstmisele või abonenttasu kehtestamisele. Milline metoodika võiks abonenttasu määramisel olla, on aga veel läbirääkimiste küsimus.