Võib esineda erandeid, kuid üldiselt pole haigus, mis algab kerge neelamisvalulikkuse ja nohuga, gripp, ütleb dr Kristi Parts perearstikeskusest Sinu Arst. Gripile on iseloomulik järsk algus.

Kuigi igaüks teab, mis on külmetushaigus, pole termin tegelikult meditsiiniliselt täpne. “Külmetus iseenesest köha-nohuhaigust ei põhjusta,” selgitab dr Parts. “Alati peab olema viirus juures.” Kuid kuna mõiste on levinud, kasutavad seda ka arstid, pidades sellega silmas respiratoorseid viirusi.

Külmetushaigused levivad aasta ringi, gripihooaeg kestab oktoobrist aprillini.

Gripilaine jõuab haripunkti jaanuaris-veebruaris, sageli on ühel hooajal laineharju kaks.

Külmetushaigust põdedes on kõige tähtsam aeg lihtsalt maha võtta, gripikahtluse korral seevastu tuleks pöörduda perearsti poole; perearstikeskuses on enamasti olemas ka gripi kiirtestid.

Gripi vastu vaktsineerimine pole eestlaste seas populaarne, arstide sõnul on see aga parim viis raskest tõvest hoiduda. Kuid vaktsineerida oleks mõistlik sügisel, enne gripihooaja algust. Infektsionist dr Aleksei Nelovkovi sõnul kardavad inimesed, et vaktsineerimine koormab immuunsüsteemi üle.

Tohtri sõnul pole see võimalik – immuunsüsteem on võimeline reageerima korraga 10 000 valgule-antigeenile. Vaktsineerida on ka ühiskondlikus plaanis ohutum kui põdeda. Põdeja puudub töölt, millega võib tänapäeval kaasneda oht töö kaotada. Põdeja võib nakatada teisi – sealhulgas nõrgemaid, lapsi ja vanureid.

Dr Nelovkov kinnitab, et alust pole ka hirmul, et vaktsiinid ei ole efektiivsed.

Täiskasvanud gripihaige on nakkusohtlik üks päev enne ja viis päeva pärast haigusnähtude ilmnemist, laps kaks päeva enne ja üle kümne päeva pärast seda.

Lasteaialaps võib grippi veel levitada kolm nädalat pärast haigestumist, sellepärast viirused lasteasutustes nii hästi levivadki.

Abi apteegist ja kodust

Võluvitsa gripi ja külmetushaiguste vastu pole mõtet otsida ka apteegist, kuid ennetavaid ja leevendavaid vahendeid siiski leidub, kinnitab Apteek 1 Aia apteegi juhataja Liia Saava. Laias laastus võib pakutava jagada kolme rühma: grippi ennetavad ja immuunsüsteemi tugevdavad, haigussümptomeid leevendavad ning üldist enesetunnet parandavad vahendid.

Immuunsüsteemi tugevdavatest vahenditest soovitab Saava kasutada näiteks punast päevakübarat (Echinacea), mis suurendab organismi vastupanuvõimet nakkus- ja külmetushaigustele ning millel on ka tõestatud viirusevastane toime, sealhulgas gripiviirustele.

Apteekri sõnul ei maksa alahinnata ka vanu häid koduseid vahendeid: küüslauk, mesi, kuum jalavann (võib lisada sinepipulbrit), sinepiplaastridki on apteegis endiselt müügil.

Haiguse korral on tähtis palju juua – teed, mahla, vett sidruniga. See aitab palavikku alandada ja mikroobe väljutada.

Ka vitamiinipreparaadid on haiguse ennetajana omal kohal. Kuid neid ei tohiks tarvitada haiguse ajal, eriti kui B-rühma vitamiinid sees, kuna see annab mikroobidele jõudu juurde. Paranenuna ning haigusest taastudes võiks neid aga jällegi võtta.

Navitrolla vanaema võlutee

Kunstnik Navitrolla soovitab tõbesid tõrjuda võlutaimede abil. Navitrolla kasvas üles maal, Võrumaa külas, kus ravijõuga taimi palju tarvitati. “Vanaema oli tõsine teadjanaine,” ütleb kunstnik. Tema raviteed soovitab kunstnik teistelegi.

Teesse pannakse köömneid, kummelit ehk upinaheina ja piparmünti. Ingverijuurt on hakanud Navitrolla lisama ise, sest see maitseb hästi ja teeb seest mõnusalt kuumaks. Millises vahekorras ja koguses taimi võtta, selle kohta ei oska Navitrolla öelda muud, kui et vanaema võttis peoga ühest ja teisest kohast. Ta ise teeb samuti.