Esiteks kannab ta vähikatku, mille suhtes on ise immuunne. Teiseks võib ta suurema, agressiivsema ja viljakamana suruda jõevähi n-ö tugevama õigusega ta elupaikadest välja. Pärast seda, kui maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt Riksu ojast signaalvähi leidis, suleti see veekogu vähipüügiks täielikult. Nüüd on alanud sealsamas lisauuringud. Eilsest pühapäeva õhtuni teeb vähiuurija, bioloog Mati Kivistik keskkonnaameti tellimusel ojast kontrollpüüki, et selgitada, kas seal on signaalvähki rohkem ja mis seisus on jõevähid. “Kui nüüdne kontrollpüük ei anna tulemust, on plaanis seda korrata septembris,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti. “Margo Hurdal on mõte katsetada siis püüki maimunootadega, et kindlaks teha, kas signaalvähk on andnud järelkasvu.” “Kui ühes veekogus on signaalvähk juba sees, ei ole kahjuks enam võimalik teda täielikult välja püüda,” selgitas Margo Hurt. Mis aitaks meie jõevähki päästa?