Õitsvat karuputke rukkipõllul nägin 28. juunil Türi vallas Kahala külas mahajäetud farmihoonete läheduses. Just siin näidati viis aastat varem keskkonnaministeeriumi karuputke tõrje õppepäeva praktilises osas, kuidas karuputkel õisikuid lõigata.

Kahala kolooniat 2006. aastal ei tõrjutud. Sest keegi polnud seda kandnud registrisse. Maaomanik ei võtnud ka ise midagi ette. 2007. aastal püüdis ta niita üht ligi hektari suurust teeäärset ala. Veistekoplis oli karuputk nii kõrge, et mullikad pidid karuputke lehtede ampsamiseks kaela sirutama.

Odavalt ja halvasti

Kahel järgmisel aastal oli tõrjuja tasemel. Kõik taimed said õigel ajal pritsitud ka teist korda. Tänavu kevadel tärkas taimi juba tunduvalt vähem.

Kahjuks on eelmiste aastate töö selles karuputke levikulas ja paljudes teistes kohtades rikkunud lihtsustatud riigihange. Vähempakkumisega (piirhind 5000 krooni hektar) tuli keskkonnaametnikel sõlmida lepingud uute tegijatega. Ametnikud nägid ohtu, et uutel madala hinnaga tegijatel võib tõrje ebaõnnestuda, kuid seadust pidi täitma.

Keskkonnaamet korraldas karuputke tõrjet lihtsustatud riigihanke korras. Et tööde tellimine oleks õiglane ja riigile soodne.

Veebruaris kinnitas keskkonnaminister erandkorras 2010. aastaks karuputke võõrliikide ohjeldamise kava. Seda oli vaja, et saaks taotleda karuputke tõrjeks raha Euroopa Liidu tõukefondidest. Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadi raha varasematel aastatel. Tänavu ei pidanud keskuse nõukogu vajalikuks karuputke tõrjet rahastada. See oli viga, seda võiksid asjaosalised tunnistada..

Eesti Maaülikooli peaspetsialistil Bert Holmil on valmimas karuputke võõrliikide ohjeldamise kava aastateks 2011–2015. “Kindel on see, et igal aastal tuleb tõrjuda kõik kolooniad, vastasel korral läheb tõrjega väga pikalt, vähemalt 20 aastat,” selgitas Bert Holm üht peamist ohjeldamiskava põhimõtet.

Rahvaliit karuputke vastu?

Ohjeldamiskava näeb ette, et enam tuleb tähelepanu pöörata teavitamisele ja maaomanike kohustusele teatada karuputke võõrliikide levikust ning vajadusele neid ise tõrjuda.

Jätkuks ohjeldamiskava kooskõlastajatel mõistust, et seda ei nuditaks. Teen ettepaneku saata keskkonnaametile fotosid sel suvel tõrjumata jäänud (õisikutega) karuputkedest ning kindlasti lisades, millal ja kus pilt on tehtud.

Eeltööd tuleb teha ka selleks, et juba sügisel loobutaks ideest kevadel karuputke tõrjet korraldada riigihankega.

Karuputke kolooniad pole ehitised, kus madalama pakkumise teinud töötegija jalgalaskmise järel töö lihtsalt seisab. Karuputk muudkui kasvab, õitseb ja levitab seemneid aastakümneteks.

Kuna nüüd Rahvaliitu juhtima asunud Juhan Aare on karuputkest teinud õppefilmi “Tige tulnukas”, võib loota, et see erakond võtab oma ülesandeks muuta ka seadusandlust nii, et maaomanikul oleks kohustus piirata oma maal karuputke levikut.

Just selline ettepanek tehti 2001. aastal Mart Laari valitsusele ja Riigikogule. Seega tähistame 2011. aastal 10 aasta möödumist karuputke piiramise algusest.

Kui see kirjatükk valmis, helistas üks tuttav, kes ei saanud aru, miks karuputke tõrje sel aastal mitmel pool tegemata jäi. Ta pani ette nõuda praagitegijatelt tööraha tagasi ja järgmisel aastal neid selle töö juurde mitte lubada.

Isegi kui nad tahaksid seda tööd tasuta endale saada. Igati loogiline ettepanek.