Samuti tuli paljudele üllatusena see, et juba üle 10 aasta on kehtinud nõue, mille kohaselt prügikonteiner tuleb süttiva pinnakihiga hoonest või mis tahes hoone aknaavast paigutada vähemalt kahe meetri kaugusele, kirjutab Meie Maa.

Viimase 10 aasta jooksul on enamik metallkonteinereid asendatud plastkonteineritega, see aga on suurendanud tuleriske. Suurte plastkonteinerite põlengud on näidanud, et tulekahju korral ei ole kahemeetrine kaugus põlevmaterjalist ohutuse tagamiseks piisav.

Tulekahjude statistika kohaselt on aastas kokku ligi 1500 põlengut prügi hoiukohtades. Plastist prügikonteineri puhul ei ole suurimaks riskiks mitte põlevad jäätmed, vaid see, et plastkonteiner ise süttib ja põleb intensiivse leegiga, ohustades sellega hoonet.

Plastkonteineri põlemisel tekkiv suur soojuskiirgus võib süüdata puithoone välisseina, samuti võib soojuskiirgus läbi akna süüdata näiteks kardinad, tekitades sellega tulekahju siseruumides.

Siseministeeriumi kooskõlastamisele saadetud eelnõus oli sätestatud plastkonteineritele ohutuks kauguseks neli meetrit. Otstarbekas on antud nõuet täpsustada — väiksemate plastkonteinerite puhul (240 liitrit ja väiksemad) piisab ka kahemeetrisest ohutuskujast, kuid suuremate plastkonteinerite puhul on neljameetrine ohutuskuja põhjendatud. Samuti tuleb vastu tulla hooneomanikele, kelle krundil ei ole piisavalt ruumi ohutuskuja tagamiseks.

Määruse eelnõu on kavas muuta nii, et juhul kui krundil ei ole piisavalt ruumi neljameetrise ohutuskuja tagamiseks, paigutatakse konteiner hoonest nii kaugele kui võimalik. Samas soovitab ministeerium kindlasti hoone omanikel pöörata tähelepanu prügi ladustamisega seotud tuleriskidele ning väiksemate kruntide puhul vahetada võimalusel suured plastkonteinerid metallkonteinerite või väiksemate plastkonteinerite vastu välja.