Madal piima- ja teraviljahind on pannud põldurid silmitsi valikuga – kas lõpetada tegevus või loota aegade paranemisele ja elada seni võlgu, jättes muu hulgas maksmata ka riigimaksud.

Maksu- ja tolliameti (MTA) ülesandeks on aga makse koguda ja ses osas tehakse koostööd nii omavalitsuste, riigiasutuste kui erialaliitudega.

Lehm ei ole naeris

Nüüd on astutud samm edasi ja võetud kasutusele uued meetodid maksuvõlgade kättesaamiseks: PRIA detsembris välja makstud 946 miljonist kroonist ühtsest pindalatoetusest läks MTA kontole ligi 32 miljonit 148 põllumehe maksuvõlgade katteks.

“Jõulude eel tehti meile valuvõte – maksuamet arestis meie kontod ja võttis toetused maksuvõla katteks,” räägib Pajusi ABF ASi juht Lembit Paal. “Palkade maksmiseks küsisime laenu.”

Toetuse suurus oli 1,9 miljonit, millest 1,7 võeti ära. Sellest anti ettevõttele teada maksuameti kirjaga. Lisaks tuli e-kiri, kus öeldi, et ka firma kinnistutele on seatud müügikeeld.

“See, et maksuamet lisaks toetuse äravõtmisele piimatootjast põllumajandusettevõtjatel ka arved arestis, tundub tarbetu jõudemonstratsioonina. Piimatootmine pole nagu mingi küla saekaater, et tuli kehv aeg, tõmbame rubilnik’u seinast välja. Kas on tõeti raske taibata, et lehm ei ole naeris, mille sügisel paned keldrisse kevadet ootama, vaid et looma eest tuleb iga päev hoolitseda, teda sööta, joota ja lüpsta,” pahandab Paal.

Paal ei protestigi selle vastu, et võlg tuleb ära maksta, vaid et see võeti ära ettevõttega aru pidamata.

Kui firmajuht oleks saanud oma rahaga oma äranägemist mööda toimetada, oleks ta maksnud poole toetustest riigivõlgade katteks, teise poole kasutanud palkadeks ning muude võlgade tasumiseks.

Kui firma on võlgu näiteks mootorikütuse eest, siis ei saa ta seda juurde osta, ilma selleta aga ei liigu ükski traktor ja ettevõtte 1500 looma jäävad söötmata.

“Kas see oleks olnud parem, kui oleksin maksud ära tasunud, aga lehmad söömata ja inimesed nälga jätnud?” küsib Paal.

“Enne kui karm ametnikukäsi sellisele korraldusele alla kirjutas, oleks võinud mõelda, kas see, et aprillis täitub ettevõtte 17. tegutsemisaasta ja riigile on nende aastate jooksul maksu­kroone laekunud kümneid miljoneid, ei oma mingit tähtsust?”

Maksuamet arestis pensioniarve

Sama küsimus on ka Lehtse kandi talumehel Jaanus Kaasikul, kes peab Kaasiku talu koos vanematega. “Arestiti kõik arveldusarved, kaasa arvatud isa pensioniarve,” meenutab noormees jõulueelset õudusunenägu. Pensioniarve, tõsi küll, vabastati varsti aresti alt.

Kaasiku sõnul jäid riigimaksud õigeaegselt maksmata seetõttu, et suvel oli piimahind vabalangemises. Kehv majandusolukord sundis töötajaid koondama. Suurte koondamisrahade tõttu olid suured ka riigile makstavad maksud, mille tasumiseks raha ei jagunud.

Juba enne toetustest ilma jäämist soovis Kaasiku talu maksuvõlad ajatada. Selle tarbeks nõudis maksuamet lisatagatisi. Talunik pakkus maid ja metsa. Need sobinuks tagatiseks, kui neile oleks tehtud hindamisakt. Paberid tulnuks korda ajada 30 päevaga.

Vajalike dokumentide kokkuseadmine ja vormistamine võtab Jaanus Kaasiku teada aega kuni 60 päeva sõltuvalt järjekordadest ning asukohast. “Raha mõttetu keerutamise asemel võiks võlgnik esitada metsamajanduskavad ja kolm hinnapakkumist kinnistutele,” soovitab noor talunik kiiremat varianti ja lisab, et maksuamet peaks oma nõudmiste esitamisel arvestama dokumentide reaalset vormistamise aega.

Tema meelest tuleks anda ettevõtjatele rohkem aega ning vajadusel määrata maksuameti-poolne nõustaja. Eesmärk peaks olema, et säiliksid maksumaksjad: ettevõtjad ja tema töölised. Toetuse arvelt riigivõla vähendamise summa ei tohiks ületada 50% toetusest ning kindlasti peaks neid meetmeid enne ettevõtjaga arutama.

“Toetuste ühepoolne äravõtmine on sulaselge röövimine. Riik ja maksuamet peavad ükskord aru saama, kes neid üleval peab ja neile palka maksab – see on ettevõtja,” kinnitab Kaasik.

Osa põllumehi pääses lihtsamalt

“Teadsin, et maksuvõlg tekib,” ütleb Põlvamaal teravilja kasvatav Janno Rüütle. Kuna aasta varem olid teraviljahinnad kõrged, tuli nüüd maksta eelmise aasta eest suur tulu- ja sotsiaalmaks.

“Läinud sügisel ei saanud vilja ära müüa ja polnud laekumisi,” selgitab Rüütle. Seetõttu pidi ta maksuvõlad ajatama. Kuna summa jäi alla 50 000 krooni, läks asi lihtmenetlusega. Graafikujärgselt makstes peaks võlg olema tasa märtsiks.

“Minu meelest on naljakas, et riik peab maksuraha taga ajama,” märgib Rüütle. “Riigimaksude maksmine on minu mure. Ma ei saa istuda, pea põõsas ja oodata, millal pauk tuleb.”

Külmsoo talu peremehel Raivo Mustingul käis kaks maksuametnikku kodus. Talle toodi teatis 45 000kroonisest maksuvõlast, mille kustutamiseks ähvardati kasutada PRIA toetust.

Kuna piima kokkuostuhind on olnud pikalt madal, tõi iga päev Külmsoo talule 5000 krooni kahjumit. See kajastus maksmata arvetes. Pärast maksuvõla teate saamist laekus talule rapsimüügist raha ja maksud said selleks korraks makstud.

Ministeerium kahtleb selliste meetodite õigsuses

Neid põllumehi, kellega maksuamet sügisel ühendust võttis, oli paari tuhande ringis. Enamik maksis võlad ära või ajatas maksud.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov ütles 26. novembril edastatud pressiteates, et tegu on ühe tavalise osaga maksuvõlgade sissenõudmise töös.

“Võlg tasaarveldatakse toetustega nendel isikutel ja ettevõtetel, kel pole kehtivat ajatamisgraafikut või kelle graafik on tühistatud. Seadused võimaldavad selliste meetmete kasutamist,” selgitab Jegorov

MTA andis PRIA-le maksuvõlgade kinnipidamise korralduse, mis sisaldab ka hoiatust mittetäitmise tagajärgede eest. PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul viitab MTA oma kirjas maksukorralduse seadusele.

“Korralduse täitmine oli meile kohustuslik,” selgitab Sarv-Kaasik. “Meil puudus sellises olukorras igasugune kaalumisruum, kas ja kuidas MTA korraldust täita või kuidas oleks põllumehele soodsam.”

Kuna ära võeti toetused, mida annab Euroopa Liit, kahtleb põllumajandusministeerium selliste meetodite õigsuses.

Selguse saamiseks saatis ministeerium järelepärimise Euroopa Komisjonile, kus selgitas olukorda ja küsis, milline on EK hinnang Eesti maksuameti tegevusele Euroopa Liidu fondide raha kinnipidamisel. Siiani pole Euroopa Komisjonilt vastust saabunud.


Maksuvõlgade ajatamine

Maksuvõla ajatamiseks tuleb esitada maksu- ja tollikeskusesse või teenindusbüroosse taotlus.

Maksuvõla tasumise ajatamise taotlus peab sisaldama:

- põhjendust maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta

- selgitust, kuidas suudetakse ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ajatatud maksuvõlga

- ajatamise perioodi pikkust, igakuiste maksete suurust, tasumise kuupäeva

- maksegraafikut tuleks taotleda võimalikult lühikeseks perioodiks (soovitavalt mitte üle 1–1,5 aasta)

- põhivõla tasumiseni lisandub iga päev 0,06% intressi päevas ehk 21,9% aastas

Ajatamistaotluse juurde lisatavad materjalid:

- viimase majandusaasta bilanss

- kasumiaruanne

- rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta.

- maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest

Lihtsustatud korras maksuvõlgade tasumise ajatamine

- maksuvõlg on kuni 50 000 krooni

- peavad olema esitatud maksudeklaratsioonid

- ajatamise periood kuni 6 kuud

- põhivõla tasumiseni lisandub iga päev 0,06% intressi

- lihtsustatud korras ajatamisele ei kuulu maksuvõlad, mis on maksuhalduri poolt edastatud sissenõudmiseks kohtutäiturile

Allikas: www.emta.ee