Vanemad olijad nimetasid konverentsil keskkonnaministeeriumi plaani metsakaitse- ja metsauuenduskeskus (MMK) likvideerida metsainstituudi viimaseks lõpuks. Tegu on asutusega, kuhu 1997. aastal jäi osa likvideeritud metsainstituudist. 2003. aastal liideti sellega ka osa muidu laiali löödud Eesti Metsakorralduskeskusest.

Metsaomanikele on ilmselt tuttav asutuse Tallinna kontor seoses metsakorraldusega ning Tartu kontor seoses seemnete ja sertifikaatidega. Samuti peab MMK metsaregistrit.

Pea iga ettekandja, kes konverentsil sõna võttis, lõpetas oma esinemise mõttekäiguga, et nii see asi käis, aga mis edasi saab, pole teada. Öeldi, et MMK likvideerimisega kaob viimane iseseisev riigiasutus, mille nimetuses veel on säilinud sõna “mets”.

“See on siis metsariik Eesti,” nentis metsakorralduse erafirmas töötav Ülo Viilup, kes kuue aasta taguse reformi eel Eesti Metsakorralduskeskust juhtis.

Lõpp tuleb 1. aprillil

Vähemalt minevik on metsariigil kuulsusrikas. Konverents tähistas korraga kolme aastapäeva: Eesti riikliku metsakorralduse sünnist on möödas 90, era-metsaomanike metsamajanduskavade koostamise algusest 20 ja üleriigilise statistilise metsainventeerimise (SMI) algusest 10 aastat.

See, mis meie viimasest metsa-nimega asutusest pärast koondamisi järele jääb, ei kao täielikult ka nüüd. Vähendatud koosseisu ühendab keskkonnaministeerium oma info- ja tehnokeskusega.

Tegevuse on juba lõpetanud jahimaakorraldusosakond ja metsauuendusosakond, koondatud on ainuke metsatulekaitse asjatundja Veljo Kütt. Koondatud jahimaakorraldajate seas, kes on riigi parimad oma ala tundjad, on ka meie kogenuim koprauurija Nikolai Laanetu.

“Koprast ja tema tegevusest pole meie riigil enam ülevaadet vaja,” kommenteerisid teised eriti irooniliselt.

Mismoodi asutusega edasi läheb, pole täpselt teada. Ainus konkreetne asi on kuupäev, järgmise aasta 1. aprill, mil peaks sündima uus ühendasutus. Seda, kui paljud inimesed veel töökoha kaotavad, ei tea isegi keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, kelle sõnul selgub see uuel aastal.

Imelikud seigad

Konverentsi üks põnevaid ettekandeid oli metsakorralduse proovitükkidest, väärtuslikest andmeridadest, mida on kogunud staažikas metsakorraldaja Priit Kohava.

SMI osakonna juhataja Veiko Adermann esitles aga värsket kogumikku “Eesti metsad 2008”. SMI aastaülevaated on täpseimad ja ülevaatlikuimad andmekogud meie metsade kohta.

Kuluaarides sai seepeale vatti RMK, kus pärast eelmise aasta reformi töötab 38 metsakorraldajat. Riigimetsad, kus RMK metsakorraldajad tegutsevad, moodustavad 36% Eesti metsadest. SMI osakonnas on vaid neli inimest.

Teine vaheaja elav arutamisaines oli Viljandimaa jahimaakorraldus. Kõik jahimaakorraldajad peale osakonnajuhataja koondati 1. detsembrist. Just sellest hetkest oldi ühele poole saadud Viljandimaa jahimaade välitöödega ning andmetöötlus, mis võtab aega mitu kuud, alles algas.

Viljandimaa jahimehed on oma jahimaakorralduse pärast nii mures, et lasid maavanemal keskkonnaministeeriumist järele küsida, mis asjast saab.

Nad said vastuse, et muretsemiseks ei ole põhjust ja et järgmise aasta esimese poolaastaga on töö valmis. Konverentsirahvas imestas, kuidas see on võimalik, kui töö tegijad on juba ametist lahti.

Jäänuksid jahimaakorraldajad aprillini ametisse, oleksid nad jõudnud oma viimase pooliku töö normaalselt ära lõpetada.


Andres Talijärv, keskkonnaministeeriumi asekantsler

Nii MMK kui info- ja tehnokeskus tegelevad andmete töötlemisega, mõlemad on liiga väikeseks jäänud, et iseseisvalt jätkata.

Liitmisest saadav kasu on eelkõige seotud andmekogude ühildamisega. Mõttekas on arendada registreid ühiselt. Kindlasti kaasneb ühendamisega ka kulude kokkuhoid. Näiteks ei tasu kümmekonna inimese töökoha pärast pidada Tallinnas kolmekorruselist maja.

Uue asutuse nime veel pole, aga sõna “mets” seal ilmselt ei kasutata.

Jahimaakorraldus senisel kujul lõpetatakse ära. Kui jahipiirkond soovib endale jahikorralduskava, võib ta selle tellida.

Viljandi jahikorralduse välitööde materjalide põhjal valmistatakse ette piirikirjeldused, mida vajadusel saab kasutada, kui leitakse, et piiri on vaja muuta.