Ülivõrded Tartus toimunu kohta on omal kohal. Kogunes ju maaülikooli spordihoonesse ligi kaks tuhat Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Eesti Põllumajandusülikooli ning Eesti Maaülikooli lõpetanut.

“Kogu maja lausa kiirgas. “Eesti keeles polegi sellist väljendit, mida tähistab inglise keeles power,” lausus rektor Mait Klaassen, kes terve õhtu rahva seas ringi liikus ning ülevast õhkkonnast läbi imbus.

Kanad ja koputajad

“Näe, Pajusi Lemps!” hõikas parimais aastais mees üllatunult, kui tundis ära ühe neljast kanaks maskeerunud lõõtsamehest, kelle rinnaesisele oli püüdlikult maalitud “Mu-ru-ka-na”. “Ja Pastak ja Kukk ju ka seal!”

“Pajusi Lemps” tähistas ASi Pajusi ABF eestvedajat Lembit Paali, Arnold Pastak juhib Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, Vahur Kukk tegutseb Jõgeva maavalitsuses ning neljas mees, Vahur Mõttus, on põlluministeeriumi peaspetsialist.

Üllatusi jagus ja jagus. Väike Eesti on piisavalt suur, et pärast kooli lõpetamist aastateks või kümneteks silmist kaduda.

Nägin endiseid ühikakaaslasi – õigemini nemad nägid mind. Kuigi lõpetamisest on möödas vaid(!) 16 aastat, ei tundnud ma neid ära enne, kui nad mulle õlale koputasid. Aitäh teile!

Vanusevahe pool sajandit

Hoolimata nimevahetustest, on kõikide õppurite või vilistlaste kohta siiani visalt käibel hüüdnimetus epakad.

Kohal oli väga auväärses eas epakaid. Enne 1955. aastat lõpetanuid oli peol 8.

Kõige rohkem ühelt kursuselt oli kohal 1992. aastal agronoomiateaduskonna lõpetanuid – 23. “See on minu kursus,” rõõmustas Külli Annamaa, üks peo peakorraldajaist.

Foto: Raivo Tasso

Esimest korda valiti aasta vilistlast – žürii ehk vilistlaskogu juhatus valis viie väärika kandidaadi seast Olev Saveli, kes lõpetas EPA 1962. aastal. Peol oli ka ta naine Miina, kellega nad ühel kursusel käisid. Nende suurepärases tantsuoskuses said veenduda kõik peolised.

Sel õhtul aeti ka majandusjuttu. Piima hind hakkab lähiajal tõusma – aga see pidi esialgu saladuseks jääma.

Majanduse lõpetanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder suhtles tosina kursusekaaslasega.

Veterinaar Veiko Saluste pani teisal lauale oma firma uusima saavutuse – valge-punasetäpilises pihustiga sifoonpudelis kodumaise pannkoogiõli, mis naised peaaegu et silda viskama pani (samal ajal laulis ansambel Murloo “...miks naised silda visata / ei suuda meesteta ...).

“Ehk aitab peolt saadud positiivne emotsioon edasisi häid otsuseid teha,” avaldas EMÜ vilistlaskogu juhatuse liige Anu Hellenurme lootust. “Võib-olla hakkab värskendatud tutvustest nii mõnigi idee idanema.”

Tosin aastat minevikust

“Tänan teid võimaluse eest pärast 12aastast vaheaega uuesti esineda,” lausus Murloo solist Peeter Prisk tänusõnu.

Foto: Raivo Tasso

Kuigi omavahel suhtlevad kõik ansambli liikmed pidevalt ning sünni- ja tähtpäevadel kõlab ka pillimuusika, pole Murloo nime all hiljem enam esinetud.

Kuna tudengiaastatel ei viitsitud või raatsitud lindistamisega vaeva näha, oli ansambli TipMalts solist Ivar Murumägi hädas, kui tahtis EPA klubi plaadile Murloo laule saada. Lõpuks õnnestus hankida kontsertlindistus.

Muide – vahetult enne peo algust valmis saanud EPA Klubi plaadi kohta, millel olevaid ansambleid ja laule pole siiani ühelgi helikandjal avaldatud, oli kuulda vaid kiidusõnu.

Veelgi kauem kui Murloo polnud koos tegutsenud epakate agitbrigaad, kes 1980ndail käis keskkoolides EPAt tutvustamas ning noori tudengiks värbamas.

See, ligi paarikümnest tudengist ning õppejõust koosnev rühm, tutvustas toona oma humoorika kavaga kooli ja teaduskondi veenvamalt kui mis tahes lendleht või üleskutse maaelu edendamise vajadusest. Ka nemad said nüüd lavale. Tõsi, nüüd polnud vaja kedagi veenda.

“Eeskava meenus hästi, sest selle kavaga sai esineda väga palju. Vahel tuli asendada ka teisi liikmeid, sest igaüks ju alati tulla ei saanud ning improviseerida tuli ka siis,” meenutas toonane agitaator Liina Laaneoja.

Kohtume kiiremini!

Õhtu muusikaline põhirõhk oli ansamblil TipMalts, kes ka ainsana EPA Klubist alguse saanud ansamblitest tegutseb. “Publik oli fantastiline,” kiidab Sepi osalejaid. “Juba esimestest paladest tuldi kaasa. Nautisime publikut sama palju kui publik meid, esimestest lugudest lõpuni.”

“Uskumatu, et nii palju rahvast kohale tuli,” kostsid peakorraldajad Anu Helenurme ja Külli Annamaa. Algul mõeldi ju, et rahule võib jääda ka 600 osalejaga.

“Kui enne ei kohtu, siis viie aasta pärast kindlasti,” olid EMÜ vilistlaskogu juhatuse esimehe Jaan Õunapuu lõpusõnad viimaseid pidulisi teele saates.

Rahva aktiivsust ja head tagasisidet arvestades võiks niisugune üritus siiski varem teoks saada. Sama meelt on ka Mait Klaassen: “Mis hästi, see uuesti, ideid uue kokkutuleku jaoks juba koguneb.”


Suurpidu arvudes

- Aeg: 23. oktoober.
- Koht: maaülikooli spordihoone.
- Osalejaid: ligi 2400.
- Vanim osaleja: 1952. aastal veterinaarmeditsiini teaduskonna lõpetanud emeriitprofessor Kaljo Reidla.
- Enim esindatud kursus: 1992. aastal agronoomiateaduskonna lõpetanud – 23.
- Peol välja kuulutatud aasta vilistlane – Olev Saveli.
- Suurtoitlustaja: aasta põllumees 2009, Jaagomäe talu peremees Mart Timmi.
- Esinejad: omaaegsed tudengitest moodustatud ansamblid Vahe, Murukanad, Murloo ja praegugi tegutsev TipMalts, puhkpilliansambel Popsid, rahvatantsuansambli Tarbatu vilistlasrühm.

Allikas: www.emu.ee