Looduskaitsekeskuse spetsialist ja Eesti suurim karuputke asjatundja Ivar Ojaste selgitab, et kõige rohkem suudetakse putki hävitada siis, kui neid kaks korda mürgitatakse ning suvel lõigatakse käsitsi ära veel säilinud õisikud.

Kaht mürgitamist on vaja, sest karuputke seeme säilib idanemisvõimelisena mullas vähemalt 7 aastat. Kuna seemned talvituvad erinevas sügavuses, varieerub ka tärkamisaeg kuu aega või isegi rohkem. Nii tuleks praegu mürgitada ära juba rabarbrisuuruseks kasvanud lehed  ning paari kuu pärast teha uute lehtede järelmürgitamine.

Teine mürgiring jääb ära

Ivar Ojaste sõnul Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud rahast tänavu raha kahekordseks mürgitamiseks ei jätku. Tuleb leppida ühe mürgiringiga, seda rohkem on suvist õisikute lõikamist.

Ojaste selgitab, et tänavune karuputke mürgitamine nõuab väga täpset ajastamist. Tuleb taime arengut jälgida ja oodata hetke, mil esimesed lehed veel liiga suured pole, aga ka hilisemad on juba võrsunud, et ühe ringiga võimalikult palju taimi hävitada. Ent ka mürgikulu on suurte lehtede puhul suurem.

Kõige halvem, mis rahapuudusel juhtuda võib, on tema meelest see, et taimede teine rinne jääb tõrjumata. Sügiseks jõuavad ka hiljem tärganud  putked piisavalt areneda, et kogu piirkond ära seemendada.

Õiget ajastamist nõuab seegi, et väga kuuma ilmaga karuputke kallale minna ei tohi. Siis on raske mürgitus kiire tulema.

Ivar Ojaste sõnul tehakse riiklikku tõrjet neljandat aastat. Andmebaasis on 1200 kolooniat, tõrjutakse tuhandes ning see moodustab kokku 900 hektarit.

Tõrje alt on väljas mõned väga suured kasvukohad, mille hävitamine nõuab hästi palju tööd ja raha. Ojaste sõnul on mõistlikum hävitada palju väiksemaid kolooniaid, et need ei saakski suureks minna. Kõige rohkem kasvab karuputke Saaremaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Virumaal.

2005. aastast alates tehtud tõrje on siiani päris head vilja kandnud. Kui see töö nüüd raha vähesuse tõttu kannatab, suurenevad ja taastekivad karuputke kolooniad jälle ning varasemad miljonid oleksid kulutatud asjatult.

Maaomanikel tänavu rohkem tööd

Renno Nurmela osaühingust Rokmar, kes tõrjub karuputke Järva- ja Viljandimaal, teab, et lepinguid hakatakse sõlmima sel nädalal. Tema teada on tõrjutavad kolooniad samad, aga raha tuleb vähem.

"Suurimad kolooniad on meil tõrjuda Järvamaal Kahala vanade lautade juures, Võhma külje all ja Viiratsi vallas," ütleb Nurmela. "Kahalas võeti mullu pritsimine ette esimest korda, no see oli meeletu töö." Sellised kolooniad peaksid tema meelest kindlasti ka tänavu korraliku tõrje saama.

Küsimusele, mis siis saab, kui rahast ei jätku, vastab mees, et oma tööd ta viletsalt teha ei taha. "Kui tänavu sellest tööst firmale kasumit ei tule, mis siis ikka," on ta väiksemate summadega leppinud.

Sama meelt on Harjumaal tõrjetöid tegev Leho Trolla. Tema sõnul saaks praeguste summadega kõikidele kolooniatele ühe tiiru peale teha, teist mürgitamist või uusi kolooniaid ette võtta tänavu ei saa.

"Kuna karuputk on kõigi mure, võiksid maaomanikud oma õla alla panna," loodab Trolla.

Midagi keerulist selles pole. Kui õigel ajal pritsida, hävitab putke kõige tavalisem glüfosaati sisaldav taimemürk, näiteks Roundup. Abi oleks sellestki, kui õisikud enne õitsema hakkamist maha lõigata, et seemned ei saaks välja areneda.

"Karuputkest on võimalik Eestis täielikult lahti saada, kuid tõrjet tuleb teha 5-7 aasta jooksul järjekindlalt ning igal aastal korralikult," arvab Leho Trolla.


Kalev Aun, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja

Loomulikult pean karuputke tõrjet vajalikuks, aga midagi pole parata - ka KIKi tulusid võeti eelmise eelarvekärpega vähemaks. Plaanisime tänavu esimeses taotlusvoorus jagada välja 350 miljonit, sealhulgas ka raha karuputke tõrjeks. Pärast kärbet jäi meie summaks 169 miljonit. Selle tõttu jäid piisava rahastuseta mitmed head ja vajalikud projektid.