Viimastel nädalatel on mitmetel lemmikloomateemalistel kodulehtedel ja suhtlusportaalides avaldatud YouTube'ist alla laetud video koerast, kes une ajal väga ägedalt tõmbleb, siis üles kargab ning lõpuks peaga vastu seina põrkab. Ka Maaleht.ee avaldas selle video.

Ühe lugeja kommentaar aga juhtis toimetuse tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla haigusliku seisundiga. Küsisime, mida arvab videost dr Ranno Viitma, Eesti tunnustatuim loomaarst-neuroloog. Kas tegemist on normaalse une või näiteks hoopis langetõvega?

„Arvan, et isegi spetsialistid ei pruugi pelgalt video põhjal sellele ühest vastust anda. Sellegipoolest soovitaksin oma esimese sisetunde ajel selle looma omanikule, et koer ja video kaasa ning ruttu spetsialistile näitama," lausus dr Viitmaa. „Märksa suurem on tõenäosus, et tegu on siiski haiguslike nähtude kui füsioloogiliselt normaalse unega. Selline haiguspilt viitab aju aktiivsusele - kuid kuhu vedada joon mis eristab normaalset ebanormaalsest?"

Normaalses nn kiire une staadiumis võivad loomad tahtmatuid liigutusi teha. Enamasti piirdub see siiski vaid jäsemete või pea üksikute tõmblustega, vahel lisandub mõni haugatus ning mokkade ja nina tõmblus. „Unes ringi liikumine on koerte puhul aga täiesti ebatavaline," osutas Viitmaa. Tema sõnul tuleb arvestada ka võimalusega, et tegemist võib olla langetõve ehk epileptilise krambihooga.

Krambid tekivad koeral kesknärvisüsteemi liigse ärrituse korral, mille võivad vallandada näiteks kasvajad, tugevad põletikud ajukestades või tasakaaluorganis, aju tursumine erinevatel põhjustel (trauma või kuumarabandus), mitmesugused mürgid, madal veresuhkru tase, vere madal kaltsiumisisaldus, aga ka epilepsia.

„Küllalt sügavalt on koerte epilepsia puhul juurdunud arusaam nö tüüpilistest krambihoogudest. Paraku on tegelik elu selles osas palju mitmekesisem," selgitas Viitmaa. Krambid võivad olla väga dramaatilised, pakkudes äärmiselt koledat vaatepilti, või nii kerged, et neid on lihtne hetkelise keskendumishäirega segi ajada. Tavaliselt kaasneb krampidega teadvusekaotus, tuleb ette ka krambiaegset urineerimist ja roojamist.

Krampide esinemise korral, olgu siis tegemist üksiku või mitme hooga järjest, tuleb kohe loomaarsti poole pöörduda.

„Seega sarnastel juhtudel nagu videos näha, oleks parim teha loomale põhjalikum neuroloogiline ülevaatus, hindamaks lisauuringute vajadust," julgustas kogenud loomatohter koeraomanikke arsti poole pöörduma.

„Tänapäeval on võimalik ka koertele pakkuda enamikke inimpatsientidel kasutust leidnud uuringutest. Aju struktuursete haiguste kahtluse korral on täpseimaks uuringuks magnetresonantstomograafia. Kui aga kahtlustatakse eeskätt aju funktsioonihäiret, mille näiteks on koertel päriliku taustaga epilepsia, võiks abi olla entsefalograafiast." Kuigi sellel uuringu kasutamisel koertel on mitmeid piiranguid, võiks dr Ranno Viitmaa sõnul just entsefalograafiast olla enim kasu eristamaks epilepsiat normaalsest unest.

Loomaarst Kadri Kääramehe sõnul on dr Ranno Viitmaa neuroloogia valdkonnas kolleegidele vaieldamatu autoriteet. Ta õpetab loomaarstitudengeid Eesti Maaülikoolis ja tegeleb koerte epilepsiaalase teadusliku uurimistööga Helsingi Ülikoolis.