"Meil oli tõsine õnnetus - kivi muljus kaksikteo ära," ütles ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal, rääkides keset viljakoristust katki läinud kombainist.

Koristada oli vaja 1000 hektarit vilja ning selleks sobiva ilmaga päevi on olnud tänavu napilt. Tänu põllumasinate firma Tatoli hooldusmeeste kiirele tegutsemisele oli kombain poolteise päeva pärast jälle töökorras. 100 000 krooni maksma läinud remondi kulud korvas kindlustus.

Tapa vallas ligi 400 hektaril teravilja ja rapsi kasvataval Mart Kruusil oli sama mure. "Sain trumli ja peksukorvi vahele kivi, see lõhkus eest nii segi, kui veel sai," meenutab ta. "Mul oli täitsa nutu maitse suus, et mis nüüd saab. 200tuhandene pauk kindlasti." Ta ei hoia kokku sõnu, kiites Stokkeri töömehi, kes otsisid kiiresti vajalikud osad ja tegid masina ühe päevaga korda.

Kindlustus hüvitab kahju

"Olen olnud üle 30 aasta kombainer, aga pole sellist asja varem näinud," vangutab Kruus pead ja arvab, et põhjuseks on tänavuaastane ilm. See ei ole lasknud vilja õigel ajal koristada ja on saagi paduvihmade käigus vastu maad peksnud.

"Kolmandik jääb maha, sest on lamandunud. Koristusaeg on läbi, päästame, mis päästa annab," ütleb 400 hektaril vilja kasvatav Luha talu peremees Uno Rääbus Abja vallast. Ka tema kombaini viis rivist välja koristamise käigus koos viljaga sisselipsanud kivi. "Koristuskõrgus on madal, kui kombain juhtub vajuma, ongi heeder vastu maad. Eks ikka õngit­sed viimast ja võtad madalalt, aga nii tõmbaski kivi sisse."

Kombain oli nädal aega remondis, ent õnneks olid sel ajal vihmased ilmad. Remont maksis peremehe sõnul vängelt, kuid kindlustus peaks selle korvama.

Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu kinnitab, et eelmistel aastatel pole olnud nii palju kombainide purunemisi. Lamandunud vilja koristamise käigus kombaini sattunud kivid on lõhkunud nii heedreid, trumleid kui kaldteid, praeguseks kokku seitsmel Salvas kindlustatud kombainil.

Ka If Eesti Kindlustuse kaskokindlustuse vanemtootejuht Tarmo Lääne kinnitab, et eelnevate aastatega võrreldes on tänavu kombainidega juhtunud kahjude arv mõnevõrra kasvanud. Seda valdavalt just põhjusel, et viljakoristusel on kividega heedrit kahjustatud.

ERGO Kindlustuse ASi varakahjude osakonna juhataja
Erko Makienko sõnul neil sel aas­tal, erinevalt mullusest, kombainidega seotud juhtumeid ei ole olnud. Suurema osa põllumasinate kahjudest moodustavad hoopis niidukid, mida on kümmekond juhtumit aastas.

Stokkeri põllumajandustehnika hooldejuht Jaanus Metsaotsa sõnul on tänavu kombainidega ilmast tingitud probleeme poole rohkem kui mullu. "Alalõpmata on häda kivide ja märja viljamassiga," lisab ta. "Sel aastal on põldudel päris karmid tingimused."

"Tänavuaastane põllumeeste elu on võrreldav ekstreemspordiga," arvab Uno Rääbus, kinnitades, et nii maa lähedalt ei pea tavaliselt vilja koristama. Temal on õnneks läinud ja masinad ei ole põllule sisse jäänud nagu paljudel teistel.

Põldudel on loomaaed

Peale ilmataadi teevad põlduritele muret ka metsloomad. Luha talu põldudel käivad maiustamas metssead, kitsed ja põdrad. Rebased peavad seal aga jahti end viljaterade peal nuumavatele hiirtele. "Põld on nagu loomaaed," muigab Uno Rääbus kibedalt. "Mul pole midagi selle vastu, kui metssead mugiksid põllu äärest, aga nemad hakkavad pärast söömist põllul mürama ja sõtkuvad vilja maha."

Ka Lembit Paal nõustub, et metssead on suur probleem, sõtkudes maha kolmandiku nisupõldudest. Seal tekib küsimus, kas tasub paari püsti jäänud kõrt koristama minna. Tema sõnul on sead muutunud suureks nuhtluseks kolmel viimasel aastal, kui nende käitumine on varasemaga võrreldes muutunud. "Mõned aastad tagasi oli lauda juures jalutav metssiga väga ebatavaline, kuid nüüd ei pelga nad inimest ega masinat ning tulevad nii lauda juurde kui põllule," nendib ta.