Üks võimalus rohumaade taastamist toetada oli kuulutada välja loodusõnnetus ja sellest tulenevalt kasutada Euroopast lubatud abi. Seda võimalust ei kasutatud, viidates, et Eestis pole pädevat organisatsiooni, kes loodusõnnetuse esinemist kinnitaks.

Teine võimalus oli anda hävinud rohumaade taastamiseks abi tootmispotentsiaali taastamise meetmest, mille võimaluse pakkus maaeluministeeriumi sõnul eelmise aasta augustis välja Euroopa Komisjon.

Juba siis asus ministeerium meedet välja töötama ja arutas tingimusi ka komisjoniga. Nüüd sai Maaleht ministeeriumilt täpsustuse, et seda toetamise võimalust ei kasutata.

“Kuna meetme rakendamisel tuleb täita investeeringutoetuse tingimusi ja viia selleks läbi ka kõik vastavad kontrollid, siis tutvustas maaeluministeerium neid tingimusi ka põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidele. 10. jaanuaril ministri eestvedamisel toimunud kohtumisel lepiti kokku, et meede sellisel kujul ja tingimustel ei täida enam oma eesmärke ja kuna vahendid selle rakendamiseks võetakse investeeringumeetmest 4.1, siis sellisel kujul meetmega edasi ei minda. Toona said põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid mõne nädala aega vajadusel teistsuguseid seisukohti esitada,” teatas maaeluministeerium.

Kuna ka sektori sees oli arvamusi seinast seina, siis ütles EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo, et selles küsimuses võeti aeg maha. Asjade käik lõppes sellega, et kokkuvõttes rohumaade tootmispotentsiaali meedet 2019. aastal maaeluministeerium ei rakenda.

Küll lubas ministeerium, et teeb veel ühe meetme 4.1 investeeringutoetuste taotlusvooru selle aasta lõpus või järgmise aasta algul, kui on selge, kui palju on vahendeid eelmistest voorudest vabanenud.

Mullu nägid põua tõttu rohumaad välja sellised.
Foto: Anni Õnneleid