Mille poolest erineb uus e-residentsuse programm senisest?

Uuel versioonil on suurem fookus turvalisusel, kasutajamugavusel ja tasuvusel. See tähendab, et oleme rohkem läbi mõelnud millist e-residenti me sihime, samuti protseduurid, mis e-residentidega peaksid aset leidma.

Üks mõtetest on see, kuidas meie inimene, näiteks Valgamaa või Võrumaa ettevõtja sellest programmist rohkem kasu saaks. Nad võiksid leida näiteks abilisi, kui keegi soovib oma häid tooteid pakkuda e-residentide elukohariikides.

Lisaks on programmi uudne fookus kultuuriline aspekt. Oluline osa e-residentidest on selle programmiga liitunud sellepärast, et neile meeldib eesti keel, kultuur või nad fännavad meie väga edumeelset ja stabiilset ettevõtluskeskkonda või digiriiki.

Kas e-residendiks saamine muutub lihtsamaks või keerulisemaks?

Ta ei muutu lihtsamaks. Oleme erinevates töörühmades läbi arutanud protseduurid, mida e-residendiks saamine endaga kaasa toob. Kuid soovime tõsta kasutajamugavust läbi selle, et kohti, kus e-residentsust väljastatakse, tuleb juurde.

E-residendi dokumenti saab siis tulevikus mitte ainult Eestis endas ja saatkondades?

Jah, see hakkab toimuma ka viisakeskustes, st soovime leida partnereid, kes suuremates linnades ja keskustes seda teenust osutavad.

Mingid nõuded e-residentidele tulevad juurde? Sõel muutub tihedamaks?

Seda ma hetkel ei täpsustaks. Programmi detailid tulevad avalikustamisele 18. detsembril ja siis kommenteerime iga valdkonna osas täpselt, mis muutub.

Kuidas lahendatakse olukord, et pärast Danske panga rahapesujuhtumi ilmsikstulekut on välismaalasel Eestis ilmselt veel keerulisem kohalikus pangas kontot avada? Üks võimalus on olnud kasutada erinevaid makseteenuseid, ent kas siiski e-resident võiks endale Eestis ka pangakonto avada?

Kolmapäeval võeti Riigikogus vastu äriseadustiku muudatus, mis ütleb, et alates järgmisest aastast ei ole vajalik osakapitali sissemakseks osaühingule omada Eestis pangakontot. Tegelikult ka varasemalt pangas konto omamine ja e-residendiks saamine ei olnud omavahel seotud. Kuna nüüd on osakapitali sissemaksete tegemiseks sobiv ka Euroopa majanduspiirkonnas asuva krediidiasutuse või panga arveldusarve, siis see natuke lihtsustab asja.

Samas, e-residentsuse programmi mõte on ikkagi suunatud inimestele, kes elavad väljaspool Euroopa Liitu, kuna Euroopa Liidu kodanikel on nagunii Eestis väga suured õigused ja võimalused tegutseda?

Tegelikult on ta väga hästi vastu võetud ka Euroopa Liidu kodanike hulgas. Paljud neist tõttavad kasutama meie mugavat digiriigi ettevõtluskeskkonda ja läbipaistvat maksusüsteemi. Kui neil on olemas arveldusarve Saksamaal või Soomes, kasutatakse seda. Meil kindlasti ei ole põhjust ka kuidagi umbusaldada Saksamaa või Soome finantsjärelevalvet.

Millal jõutakse selle kümne miljoni e-residendini, mille Taavi Kotka käis välja neli aastat tagasi, kui programm algas?

See oli üks julge eesmärk. Kindlasti see nelja-aastane periood, mille jooksul programm on käivitunud, on ennast õigustanud.

Eestil on ligi 50 000 e-residenti, kes on asutanud enam kui 6000 ettevõtet ja e-residente lisandub nädalas umbes viiesaja inimese võrra. Eesmärgiks on iga-aastaselt eelmise aasta mahud kahekordistada.

Seega, uusi e-residente ei jää vähemaks, teie eesmärk ei ole programmi mahtu piirata?

Seda eesmärki ei ole, pigem vastupidi. Kuid üritame kvaliteeti tõsta, ehk teha kontroll tihedamaks ja välistada need, kes võiksid tahta e-residendiks saada mingite ebaausate kavatsuste tõttu. Nende hulk on ka täna väga madal ja sõel on päris tihe. Loodame ja seame eesmärgiks, et ka kasvava e-residentide hulga juures selliste osakaal jääb väga madalaks.

Te tutvustate valitsuskabineti nõupidamisel ka teist e-riigi uuendust, et kui inimese elus toimub mingi sündmus näiteks lapse sünd, hakkavad teatud asjad juhtuma automaatselt?

Jah, tegu on e-riigi teenuste uuenduskuuriga, mille sisu on see, et teenused käivituvad automaatselt vastavalt inimese elus toimuvale sündmusele. Kui peres sünnib laps, registreeritakse sünd sünnitusmajas ja pärast seda saavad vanemad e-kirja, kus küsitakse, mis saab lapse nimeks ning kas te soovite sellele arveldusarvele, mida riigina juba teame läbi maksuameti või Haigekassa, saada toetusi, millele teil on õigus. Ning samuti, et millisesse elukohajärgsesse lasteaeda soovite lapse panna.

See muudab kindlasti kasutajakogemust inimeste jaoks mugavamaks - enam ei tule erinevatele kodulehtedele minna, et seal avaldusi täita. Vastupidi, see kõik tehakse väga mugavaks, avaldused on eeltäidetud ja mõnel juhul tegelikult ei peagi midagi tegema.

Millal arstiaegu saab hakata kinni panema läbi interneti?

Selles osas arendustegevus käib, kindlasti Riina Sikkut oskab seda täpsemalt kommenteerida, milline on ajakava.

Aga sündmusteenustega liigume edasi järk-järgult. Oleme kaardistanud kodanike puhul viisteist elusündmust, samasugune kaardistus on tehtud ka ettevõtete puhul. Esimesed sündmusteenused on kättesaadavad juba järgmise aasta algusest. Need on ettevõtte asutamine, lapse sünd ja lapse esimesse klassi minek.