Berlingo, millega sõitsin, on ikka väga suuresti sõiduauto. Seda juhul, kui sa ei pea avama ega sulgema küllalt suurt pakiruumi luuki. Tõsi, ka tagumised uksed liiguvad „teisiti“ ehk edasi-tagasi, aga teevad seda piisavalt pehmelt ja sujuvalt nii et Berlingo "sõiduautosuses" mugavuse mõttes ei pea te kahtlema.

Samas on Berlingo ikka väga suurel määral kaubik. Piisavalt kõrge ja kui kõigutada, siis ka sujuvalt kõikuv, mitte teepinna suunas liibuv. Aga sellega saab ju juht juba enne rooli istumist arvestada või (tööauto korral) leppida. Ja nõnda võttes on ta rohkete „juhi abimeestega“ mõnus ja mugav sõiduriist.

Berlingo suure luugi taga on kõrge kaubaruum, väga suur ruum tekib aga juurde, kui tagumise istmerea istmed ükshaaval ja ühe klahviliigutusega nn kõhuli lasta. Selline lahendus tundub väga mõistlikuna juhul, kui sul on ühel korral vaja vedada rohkem kaupa ja teisel korral rohkem inimesi. Kaks kerepikkust annavad võimaluse oma eelistusi täpsemalt ellu viia.

Võibolla on erineva kaubaruumi disainimisega isegi veidi liialdatud, igatahes on suur suletav laeriiul igapäevaseks kasutamiseks pigem ebamugav. Teisiti vaadates: sinna on hea ära panna asju, mis peavad sul sõidul kaasas olema, aga mis pakiruumi pannes seal tülikalt ühest servast teise libisevad/veerevad ja mille tõttu tundub pakiruum alati korrast ära olevat.

Õnneks on pakiruumi kate piisavalt tugev, et sellele mõni kergem pakk, näiteks pidulike rõivaste kott asetada.

Lihtsalt meeleolu pärast - aga eks meeleolust meie päevad paljuski ka sõltu - soovitan klaaslage. Pealegi saab sellele soovi korral katte ette kõristada. Öistel sõitudel on aga hea kasutada nn mugavusvalgust ja panna hõõguma omalaadse riiulina mõjuv, eest taha kulgev laevalgusti. Kui siia lisada kõrvadele hea muusika ja mõnus seltskond, võib Berlingoga sõitmist nimetada isegi meeldivaks ajaviiteks. Igatahes maja ette tagasi jõudes ei teki tahtmist kohe trepist üles tormata.

Õige küll, mugavuse alla kuulub tavaliselt ka see, et istme saab soojaks kütta. Kui otsida ei tea, siis esiistmete soojenduse lüliti tundub Berlingo puhul ikka parajalt peidetuna. Aga otsige pigem istme lähedalt ja te leiate.

Kes igapäevane Citroeni kasutaja pole, peab veidi harjuma käigukettaga. Nimelt on Citroen loobunud käigusüsteemi igipõlisena tunduvast ette-taha põhimõttest ja käik tuleb sisse keerata. Ootamatu, aga samas mugav: iga käik on nii umbes sentimeetrise poolpöörde kaugusel. Või isegi lähemal.

Tuled näitavad kahetiselt. Jah, vastutulija hakkab kella kuueses hommikulörtsis juba kaugelt vilgutama, et "kuule mees, sul on ju kaugtuled", ise aga leiad, et tegelikult oleks turvalisuse huvides tulesid veel tükk aega vaja „kaugetena“ hoida.

Ja viimasena välimusest. Kui mul oleks vaja tihemini külmkappe, pesumasinaid ja tõrvapappi vedada, siis Rifteri või Berlingo ostmine ilu (puudumise) taha ei jää.

Variantide valik on väga lai, mõistlik on arvestada siiski rohkem kui 20 000-eurose väljaminekuga.