Raie teostati käesoleva suve jooksul Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvas Pärnu jões ühel saarel, mida kasutati aastakümneid tagasi heinamaana. Põllumajandusliku kasutuse lõppedes saar aga metsastus ning on sestpeale pakkunud elupaika mitmesugustele metsaliikidele.

EMA juhib tähelepanu sellele, et nahkhiirte ohustatuse põhjuseks on sobivate, seest õõnsate pesapuude vähenemine. Õõnsate pesapuude säilitamist nõudsid ka keskkonnaameti poolt lageraiele seatud tingimused, millega tööde läbiviijad keskkonnaameti sõnul arvestasid.

EMA koordinaatorid tuvastasid aga saarelt enda sõnul seest õõnsaid kände, mis viitavad õõntega puude raiumisele. Neile hakkasid silma ka mõned seest õõnsad püsti jäetud puud, mille puhul on vaatlejate hinnangul vaid aja küsimus, millal puud ümber kukuvad, sest enam ei ole neil kaitsvat metsamassiivi ümber ja jõesaar on tuultele avatud.

Kodanikuühenduse hinnangul on küsitav, kas selline metsamajandamine vastab praktikas metsaseaduse üldeesmärgile ehk meie metsaressursi säästvale kasutamisele. Metsaseaduse järgi pole mets mitte ainult seal kasvavad puud, vaid ka puude vahel asupaika leidvad elanikud: loomad, linnud, seened, samblikud, metsalilled ja kõik need, kelle jaoks mets on kodupaik.

Kodanikuühenduse meeskond uuris keskkonnaametilt, kas kõnealune tegevus on seadustega kooskõlas ning milline on ameti hinnangul jõesaare lagedaks raiumise keskkonnamõju. Looduskaitsealuste liikide elupaikade hävitamise kõrval toonitas kodanikuühendus küsimust, kas metsamasinate korduv läbisõit Natura 2000 alusest jõest ning sellise tegevuse hõlbustamiseks jõele raiejäätmetest tee rajamine on vastavuses seaduste ja jõe kaitse-eesmärkidega.

Keskkonnaameti sõnul tutvus amet olukorraga mitmel korral ning kohapealsete paikvaatluste tulemusel jõuti seisukohale, et endisaegset koolmekohta kasutades metsatraktorid jõele olulist kahju ei tekitaks, kuna sama koolmekoha kaudu veeti vanasti ära saarelt varutud hein.

„Arvestades möödunud suve erakordset kuivust ja madalat veeseisu olid tingimused metsamaterjali äraveoks saarelt erakordselt head,“ selgitas keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp. "Koolmekoha ülevaatusel pärast tööde lõppu selgus, et jõepõhjas olulisi muutusi toimunud ei ole."

Ameti hinnangul ei ole raiega avaldatud olulist mõju Pärnu jõe loodusala ega Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärkidele, kuna tööde läbiviimisel on arvestatud keskkonnaameti poolt seatud tingimustega. Mööndi siiski, et alal kaitstavatest liikidest võib esineda mõju lõhele, sest lõhe kudeaeg kestab septembri lõpust novembri lõpuni.

„Samas on Sindi pais oluline rändetõke, mistõttu veo mõju lõhele ei ole eeldatavalt oluline,“ leidis Nilp.

Ta ei näinud ohtu ka kaitsealustele nahkhiirtele, leides, et kuigi registris on täpsustamata, kuidas nahkhiired antud elupaika kasutavad, võib elupaiga piiritlemisest järeldada, et valdavalt on see toitumisala.

„Seega nahkhiirte elupaika kavandatav tegevus eeldatavalt ei kahjusta,“ leiti ametis.

Kodanikuühendus ameti seisukohaga aga ei nõustu põhjusel, et jõesaarel leidus arvukalt nahkhiirtele elupaikadeks sobivaid seest õõnsaid puid, mille vähenemist meie metsades on loetud üheks kõnealuste nahkhiirte ohustatuse oluliseks põhjuseks.

Jõesaarel toimunud raie uurimine on osa käesoleval sügisel EMA alustatud kampaaniast „Lageraied ajalukku!“.