Gaasiauto kasutaja Urmo Männi ütleb, et kuna on hariduselt insener, siis suudab teha eeldatavasti ka ratsionaalseid otsuseid. Varem on Männi vedanud Alexela Paldiski LNG-terminali arendust.

Oma analüüsi koostas Männi alates 1990ndatest oma kasutuses olenud kolme bensiinimootoriga, ühe diiselkütusel töötava ja kahe CNG baasil töötava sõiduauto kasutamiskogemuse põhjal.

Tema praegune sõiduk Volkswagen Passat B7 1,4 TSI kasutab kütusena biometaani ning kulutab umbes kolm eurot saja kilomeetri läbimiseks, bensiiniautole kulub vähemalt kolm korda rohkem ehk siis ligemale kümme eurot. Ümberlülitus gaasilt bensiinile toimub automaatselt, tankimine on mugav ja ka muidu on sellise sõiduki kasutamine suhteliselt murevaba. Keskmine kütusekulu on 110 kW võimsusega autol 3,8 kg/100 km kohta.

Urmo Männi kirjeldab, et ta sõidab aastas kokku umbes 25 000 km, kütusekulu bensiini peale on tal keskmiselt 263 €/kuus, diiselauto puhul 190 €/kuus ja CNGle kulub 92 eurot kuus.

„Esimene tähelepanek on see, et selline auto hoiab väga hästi oma järelväärtust,” kinnitab Männi. „Teiseks – arvestades nii auto soetamismaksumust, kapitalikulu, amortisatsiooni ja kulu kütusele hoiab rohegaasi kasutades kokku umbes 2000 eurot aastas.”

Kui bensiiniauto kütusekulu koos arvestusliku amortisatsiooniga moodustas aastas 4650 eurot, diiselkütusega töötava auto oma 3775 €, siis gaasiauto kulud jäid 2600 € piiresse.

Kõrget järelväärtuse püsimist iseloomustab aga asjaolu, et Urmo Männi ostis auto kasutatud peast 18 000 euro eest, müüs maha 12 000 euroga, pidades seda enda käes kokku 48 kuud.

Autogaasiseadmete paigaldamise, hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte Gaznet juhatuse liige Kristjan Relvik märgib, et gaasikütusele minnakse keskmise eestlase puhul üle siis, kui tekib tunne, et rahakotis kipub raha järjest vähemaks jääma. Lihtsaim viis on paigaldada autole LPG-seadmed, CNG kasutamisele ümberehitamise hind on oma kaks korda kallim.

„Eks vaadatakse ikka seda, et kui kulutada euro, siis kui kiiresti selle euro tagasi saab teenida,” kirjeldab Relvik. „Paljud gaasiautod on meie maile jõudnud kasutatud peast kas Lätist, Soomest või mõnest teisest riigist. Seisukorra võib üldiselt nimetada heaks, aga inimeste teadlikkus hooldusvajadusest on nigelavõitu.”

Gaasikütusele üleminek ja auto ümberehitamine võiks ära tasuda siis, kui inimene sõidab üle 500 kilomeetri kuus. LPG kasutamisele ümberehitamine maksab keskeltläbi 800 eurot, CNG puhul maksab see 2300 euro ringis. LPG-le ülemineku tasuvusaeg saabub üldiselt 15 000 km läbimise järel.

Relvik paneb ette, et iga rohegaasi tootja võiks tegeleda ise gaasi müügiga n-ö otse autosse, et mitte maksta vahendus-, ladustamis- ja transporditeenuste eest.

Näiteks kasutada nn biogaasilavkat, mille kaudu müüdav biogaas peab vastama kütusele kehtestatud kriteeriumitele ja kui see nii on, siis praeguse seadusandliku seisuga sedasi biometaani müüa tohib. Gaasilavka maksumus sõltub sellest, kui palju see mahutab. Umbes nelja-viie tonnise mahutavusega ja kompressoritega varustatud liikuv biometaanitankla maksab 100 000–200 000 eurot.

OÜ Biometaan juhataja Ahto Oja sõnul tasuks selle lavka kasutamine ära näiteks põllumajandusettevõtte puhul, kus on palju biometaanil töötavaid traktoreid. Kui kliente on vähe, siis ei saadaks sellest mitmest tonnist gaasist, mida selline tankur mahutab, lihtsalt lahti.