“Eks külastajate arv on eelmise aastaga enam-vähem sama, kuid laadakohad müüme järjest kiiremini välja,” rõõmustas korraldaja Jaana Vasama, et 1983. aastast peetud Mardilaat senimaani niivõrd populaarne on.

“Seda ma ei usu, et seal hästi ei teenita, kuna ostjaid on tõesti väga palju,” lükkas ta ümber laadal kõrvu jäänud lause kõrgest rendihinnast ja kesisest müügist. “Ettevõtjad on rahul ja mõni on lausa öelnud, et teenib nädalavahetusega oma kolme kuu sissetuleku.”

Laadal müüakse Eesti toodangut ja korraldajad annavad endast parima, et sellest nõudest ka kinni peetaks. “Vahel oleme mõne ka ära saatnud, meie laada eesmärk on tutvustada ja müüa ainult Eestimaist.”

Oma loomingut olid tänavu tutvustama tulnud ka mõned Eesti disainerid, selleks oli esimest korda tehtud eraldi disainirõdu. Kinonurgas näidati Eesti filme, lastealal said pere pisemad mängida, tantsida ja meisterdada.

“Mõni aasta tagasi oli tipptase, kui Soomes töötas 12 000 ehitajat. Täna on see arv langenud umbes kaheksale tuhandele,” rääkis Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido Mardilaada suurel laval kuulajaskonnale. Tema sõnul on põhjus Eesti palgataseme tõusus, mis on viimasel aastal mitmeid kaasmaalasi kodumaale tagasi kolima pannud.

Arutleti ka teistel Eestit ja Soomet puudutavatel aktuaalsetel teemadel.

Tänavu oli Mardilaat pühendatud Peipsimaale ja Vooremaale. Laval astusid üles eri ettevõtjad, tutvustati kohalikku turismi. “Tänavune teema oli tervikuna kuidagi eriti hästi õnnestunud,” kiitis Vasama.

Laadalisi oli oma laudadega väljas umbes 150. Laada tipp-päev oli laupäev, mil seda külastas 8200 inimest, nädalavahetuse jooksul külastas laata umbes 14 000 inimest. Mullu käis laadal kokku umbes 15 000 külastajat.

Kuigi arvatakse, et laat on pigem Soomes elavate eestlaste meelispaik, siis tegelikkuses oli laadal samapalju kuulda ka soome keelt. See näitab, et ka naaberrahvas tunneb endiselt Eesti vastu huvi.

Martin Markkinat on laat, mida korraldab Tuglase Selts. Tuglase Selts on Soome vanim ja suurim Eesti klubi, mis ühendab enam kui 3000 inimest. Selts edendab Eesti kultuuri, keelt ja ühiskonda Soomes juba aastast 1982.