Kenotaaf nimetutes haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja riigiametnikele

Eile, 22. septembril avati Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärk. Nende nimed on Jaan Maide, Hugo Pärtelpoeg, Woldemar Sumberg, Johannes Pikkov, Endel Inglist, Juhan Reigo, Oskar Gustavson.

Mälestusmärgilt sinimustvalge lindi eemaldamisega avasid kenotaafi Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste ja Otto Tiefi valitsuse haridusministri Arnold Susi tütar Heli Susi, kes ongi olnud selle mõtte innukas algataja. Pätsi muuseumi ettevõtmisele aitasid kenotaafi valmimisel kaasa noor kunstnik Timo Subbi, aga ka Riigikantselei, kes kandis majanduslikud kulutused. Kenotaaf asetseb Otto Tiefi ja Arnold Susi hauaplatside kõrval. Pidulikul sündmusel viibis kohal president Arnold Rüütel ja Riigikantselei esindus, kes esimestena asetasid oma pärjad konotaafi ette. Urmas Vulp esitas viiulil kammermuusikalisi palasid. Helisesid Rootsi põgenenud kuulsa eestlase – helilooja ja muusikateadlase - Harry Olt’i Lacrimosa, samuti Heino Elleri „Hällilaul“ ning „Õhtulaul“.

Trivimi Velliste esinemine

Avasõnana ütles Trivimi Velliste, et iga rahva mälus ja teadvuses on märksõnu, mis tõusevad teiste hulgast esile. „Selliseks märksõnaks on eestlaste teadvuses kahtlemata Pika Hermanni torn. Kui me nimetame Pikka Hermannit, siis kangastub silmade ette otsekohe sinimustvalge lipp. Aga selliseks väga üldtuntuks märksõnaks on ka Pagari tänav, mis kangastab meie hinges kannatusi,“ esitas ta vastandlikke näiteid, millele lisas veel ühe mõjusa märksõna.

„Otto Tiefi valitsus sümboliseerib ennastohverdavat vastutust ja vastupanu, aga ka Eesti riigi katkematust. Täna 68 aastat tagasi oli jõudnud Punaarmee tagasi Eesti pealinna ja Pika Hermanni tornist kisuti alla sinimustvalge lipp, mis asendati punalipuga,“ kirjeldas Velliste muutunud olukorda ja nentis kahjutundes okupatsiooni sümboli liigagi pikaks ajaks püsima jäämist. „Täna 68 aastat tagasi kogunes Otto Tiefi Valitsus Läänemaal Põgari palvemajas oma viimasele istungile ja seejärel jäädi ootama kiirpaati, mis pidanuks ministrid Rootsi sõidutama. Kuid paat hilines ja Läände jõudsid vähesed. Otta Tief loobus ootamisest ja pöördus kodutalusse, kus ta 10. oktoobril vangistati. Õnneks jõudis siiski Läände riigipea seaduslik kohusetäitja professor Jüri Uluots, kes sai jätkata riigipea kohusetäitjana vabadusvõitlust paguluses. Seal moodustati aina uusi valitsuseid ja viimane nendest Heinrich Mark peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes võis 1992. aasta oktoobris anda teatepulga üle vastselt valitud Lennart Merele. Sellega sai peatükk meie ajalooraamatus läbituks,“ meenutas Velliste ajalugu.

Viis aastat tagasi Eesti Pangas

Vastupanuvõitluse päevaga seoses pidas Velliste oluliseks meenutada veel üht kohta, mis on ülimal määral ja väga lähedalt seotud Otto Tiefi valitsusega. Viis aastat tagasi, 18. septembril 2007 esitleti endise Maapanga, nüüdse Eesti Panga hoone koosolekusaalis, toonase maapanga juristi Otto Tiefi nõupidamisruumis ja tema valitsuse moodustamise paigas, selle valitsuse liikmete ja viie kõrgema riigiametniku fotosid. Lisaks fotodele on saalis ka tahvlid eesti- ja ingliskeelse tekstiga 1944. aasta 18. septembri valitsuse moodustamise ajaloolisest taustast, saamisloost ja tähtsusest. Isamaalised kõned pidasid president Toomas Hendrik Ilves ja riigikogu liige Mart Laar, sõnavõtuga esines ka Eesti Panga president Andres Lipstok.

Pidulikule koosviibimisele lisas värvi annetus, mille tegi Helmut Maandi ütar Anne Maandi-Callius, kes andis Lipstokile üle sümboolse koguse saksa ja vene rahatähti, mida rahaminister ja EP juht Hugo Pärtelpoeg oli keskpangast põgenemisteekonnale kaasa võtnud ning Puise rannas valitsusliikmetele laiali jaganud. Nii naasesid rahatähed, mis koos Puise rannast ainsana pääsenud Helmut Maandiga Rootsi olid jõudnud, 63 aastat hiljem Eesti Panka tagasi. Nüüd küll juba Eesti Panga muuseumisse.

Kõnealune koosolekute ruum Eesti Pangas ehk Monetaarium, on saanud paigaks, kus valitsuskabinet on pärast seda pidanud oma väljasõiduistungeid, et niimoodi püsivalt väärtustada Otto Tiefi valitsuse tähtsust ja tähendust, aga ka sümboolselt rõhutada selle järjepidevuse katkematust tänaste valitsuskoosseisudega.

Läkituse kenotaafi avamise päevaks koostas Märt Karmo, kes oli toonane Tiefi valitsusliikmete mälestuse jäädvustamise eestvedaja Eesti Pangas.

Heli Susi esinemine

Heli Susi avaldas kindlat veendumust, et võlg pole täiel määral tasutud enne kui Toompea aeda püstitatakse mälestusmärk kogu Otto Tiefi valitsusele ja tema lähematele kaastöötajatele. Heli Susi luges katkendeid oma isa mälestuste raamatust „Võõrsil vastu tahtmist“, mille ta on tõlkinud koos Anne Vellistega eesti keelde. 576-leheküljeline kogumik võõrsil olemisest ja laagripõlvest on süngeim ja dramaatilisem kirjeldus Nõukogude terrorisüsteemi ühest kõige halastamatumast poolest.

Õnnistussõnad ja Elle Leesi lõppsõna

Väärib tähelepanu Trivimi Velliste viide sellele, et minister Arnold Susi oli Venemaa vangipõlves maailmakuulsa kirjaniku Aleksander Solzenitsõni mentor ja vaimne isa.

Hea kujundliku pildi eesti rahva käekäigust ajaloos tekitas prohvet Hesekieli raamatu 37. peatüki lugemine, mida tegi EELK peapiiskop Andres Põder enne õnnistussõnade ütlemist.

Konstantin Pätsi Muuseumi direktor Elle Lees tuletas meelde, et Heli Susi algatatud on ka vastupanuvõitluse päeva riikliku tähtpäevana tähistamise idee. „Tema sõnum Hirvepargist jõudis Toompeale ja täna tähistab seda päeva terve Eestimaa. Ärge unustage, et üks väike naine on suuteline häid sõpru omades Eestimaal väga suuri tegusid tegema, iseäranis siis kui eesti rahvas kokku hoiab,“ sõnas Lees ja nimetas veel üht suurt võlga, mis lasub 9 haudadeta riigivanema ees. „Tahaks kujundada mälestusmärgi Tallinnasse Metsakalmistule. Aidake meid selle idee juures ja me teeme selle ära!“

Samas tutvustas Lees juba käimas olevat Konstantin Pätsi mälestusrahastu algatust. Seoses läheneva Eesti Vabariigi 95. aastapäevaga on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kuulutanud välja

üldrahvaliku korjanduse ausamba rajamiseks riigi esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile. Ausammas soovitakse rajada pealinna. Korjandusega sündivat mälestusrahastut tahetakse esmalt kasutada ideekavandi saamiseks ja seejärel mälestusmärgi lõplikuks püstitamiseks hiljemalt 2018. aasta 24. veebruariks.

Otto Tiefi valitsuse liikmete lähedased või nende isikutega väga lähedaselt seotud

'