Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas 2. veebruaril Audrus, kus nüüd külmutatakse pool Eesti kilust ja räimest 6,4 miljonit eurot maksva Eesti Kalapüügiühistu külmlao, mille ehitamist toetas Euroopa Kalandusfond poole summa ulatuses.

Helir-Valdor Seeder ütles, et Eesti on kindlasti mere- ja kalapüügiriik, kus püütakse kala rohkem, kui me tarbime. Sellepärast on tema sõnul mõistlik, et kalurid ei müüks kala üksnes värskelt ja odavalt, vaid püüaksid ise seda rohkem väärindades suuremat tulu teenida. Oma sõnade kinnituseks kinkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Eesti kalapüügiühistu tegevjuhile Mart Undrestile pisikese kamaka dekoratiivjääd. Ministri hinnangul on külmhoone Audru ja Pärnu maakonna kõrval väga vajalik tegelikult tervele Eesti riigile.

Audru valla volikogu esimees Siim Suursild tunneb heameelt, et Audru valla Lemmetsa külas, Jõõpre ja Nurme tee ristmiku ümbrusest on kujunemas vallale atraktiivne tööstuspiirkond. Lisaks OÜ Valmose spoonitehasele, OÜ Lasrtoolile ja Nurme Tehnokülale on käivitumas Baltikumi moodsaim külmhoone. Piirkonna töökohtade arv läheneb juba neljasajale.

Siim Suursild kahetses, et suuremad kalad, nagu kohad, küll kahjuks sedakorda valla võrkudesse ei sattunud, kuid seda enam on hea meel, et üks reaalne kalandusettevõte on Audrus tuult tiibadesse puhumas. Sama meelt oli ka Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes nentis, et Audrusse pidi tulema hiiglaslik kalakasvandus, aga valmis ehitati hoopis suur külmhoone.

Pärnu Rannakalurid TÜ juhatuse esimees Arne Taggo selgitusel võimaldab avatavas külmhoones teostatav kala sorteerimine, pakendamine ja külmutamine kasvatada kalurite kasumite numbreid. Ööpäevas suudetakse külmutada 200 tonni kalu ning ladu mahutab 3000 tonni kilu või räime.

„Audru külmhoone on üks kolmest Eestisse rajatavast suurest külmhoonest, mille omanikeks on kalureid koondavad tootjarühmad,“ selgitas Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Hindrek Riikoja. Maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai leiab, et kalurite jaoks on majanduslikult oluline saada valida hetke, millal oma püütud kala parima hinnaga müüa. Külmhoone annab neile selleks parima võimaluse.

Kevvai sõnul on samuti oluline, et tänu oma külmhoonele suudavad tootjaühendused korraga ostjatele pakkuda suuremaid koguseid, mille kvaliteet on tagatud. Audru külmhoone avamisel olid kohal mitme välisriigi esindajad, mis näitab Eesti kala vastu suurt huvi.

Eesti kalapüügiühistu tegevjuht Mart Undrest on seadnud oma nägemuse lõpp resultaadiks selle, et Eestis võiks olla Baltimaade parim kalakülmutamine. Tema arvamusel ei taga üüratud summad ja uus hoone veel loodetud edu – selleni saab viia vaid omanike strateegiliselt õige käitumine ja hästi motiveeritud meeskondlik tegevus.

Eesti Kalapüügiühistu koondab endas kuut püügiettevõtet, kelle käes on ligi pool Eestis traalidega püütava kilu ja räime kvootidest. Teised kaks külmhoonet asuvad Paldiskis ja Haapsalus ning nende omanikeks on Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu. Kokku toetab Euroopa Kalandusfond kolme külmhoone rajamist 8,6 miljoni euroga.