Kultuuripealinnaks pürgiv Narva võib sooritada kultuurimõrva,” kirjutab 8. novembri Maaleht võimalusest, et Euroopas unikaalne Vana-Narva makett oma 490 majaga võib Euroopa kultuuripealinnaks saada ihkavas Narvas avaliku eksponeerimise asemel hoopis lattu kaduda.

Avaldame alljärgnevalt loo kirjutamise ajal meieni jõudnud kommentaarid, hinnangud, ettepanekud olukorra lahendamiseks.

***

Katri Raik: Narva vanalinn on taas hävimas

Katri Raik on TÜ Narva kolledži endine direktor, täna Sisekaitseakadeemia rektor ja Narva linnavolikogu saadik.

Narva vanalinna saatus on kurb. See sai valdavas enamuses kannatada viimases sõjas, ehkki varemed kadusid linnapildist alles kümmekond aastat hiljem. Narva vanalinna saatus ja selle võimalik taasrajamine puudutab kõiki, nii inimesi Narvas kui väljapool seda, nii eestlasi kui venelasi.

Väga hea uudis on see, et leidus mees, Fedor Shantsyn, kes lihtsalt võttis kätte ja ehitas kartongist ja papist vanalinna, lihtsalt 100 korda väiksema kui tegelikkuses.

See oli pikki aastaid raekojas välja pandud, Fedor ehitas seda samas edasi. Täie õigusega sai Fedor presidendilt teenetemärgi. Ja tema tegu on seda igati väärt. Vanalinna maketist sai Kreenholmi ja promenaadi järel ning linnuse ja kolledžihoone ees linna kolmas vaatamisväärsus.

Nüüd on makett ohus, see on halb uudis.

Fedor pakib selle lähiajal kastidesse ja see viiakse kuhugi, igal juhul mitte inimeste silma alla. Autor ise kardab, et maketi hävitavad hiired, mind hirmutab niiskus ja temperatuuri kõikumine.

Narva linnavõim on aastaid rääkinud maketile uue kodu leidmisest. Nüüd on vaja lõpuks asuda tegudele: on kaks lahendust, paigutada makett Aleksandri kirikusse või ehitada vanalinna muuseumiks täna ilma katuseta ohvitseride kasiino Vestervalli tänaval. Igal juhul nõuab see linna, riigi ja objektide omanike koostööd. Lahendus ei paista kuigi keeruline, tuleb eelkõige tahta.

***

Imbi Paju: hävitades maketi, hävitame mälu

Imbi Paju on kirjanik, ajakirjanik, filmide autor, Võtikvere raamatuküla asutaja ja perenaine.

Me ei saa võtta tõsiselt Narva kui Euroopa kultuuripealinna projekti, kui me ei austa Fedor Shantyni haruldast mälu ja kultuuritegu, millele meie kultuuriline eneseteadvus toetub.

Narva ajalugu ei alga sellega kui nõukogude armee selle linna okupeeris!

Fedor Shantsyn on võtnud vastutuse ja näitab, millisele rikkale kultuuripärandile selle linna ajalugu toetub ja tema makett peaks olema aukohal selles linnas. Muidu me ei saa võtta tõsiselt nende inimeste tegevust, kes teevad hetkel Narvas kärjääri.

Selle maketi hävitamine on poliitiline otsus, see tähendab ka mälu hävitamist. Inimesed, kes on sellega seotud peavad vastutama!

***

Kristina Kallas: vajame enam ühiskondlikku survet

Kristina Kallas on TÜ Narva Kolledži direktor, kes hiljaaegu valiti erakonna Eesti 200 juhiks.

Ma ei tea põhjuseid, miks Narva linn ei ole suutnud sellele maketile uut kohta leida.

Narva kolledž on juba ammu mõelnud maketi enda juurde võtmisest, kuid see kahjuks ei mahu meile keldri galeriiruumidesse.

Minu arust on vaja siin suurt ühiskondliku survet, et linn selle probleemi lahendaks ja ei jätaks nii, nagu praegu on.

Ei tohi lasta tekkida olukorral, kus linn saab öelda, et me otsisime, aga sobilikke ruume ei leidnud ja nüüd siis on nii... Tuleb linna survestada nii kaua kuni on leitud lahendus (ja lahendus ei ole see, et pakitakse kokku lattu)!

***

Kultuuriministeerium: ohjad on Narva käes

Vastuse lähetas kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kai-Ines Nelson.

Vana-Narva maketi eksponeerimiseks kohase paiga leidmisel on juhtroll kindlasti Narva linnal, kuna Narva on maketi eksponeerimiseks kõige kõnekam ja mõjusam asukoht. Narva linn on teadaolevalt otsinud erinevaid võimalusi maketi paigutamiseks, kuid senini pole maketi omanikuga ühist keelt paraku leitud.

Kultuuriministeerium on valmis linna eestvedamisel kaasa mõtlema optimaalse lahenduse leidmiseks maketi paigutamisel.

Kui Narva linn leiab sobiliku võimaluse oma linna ajalugu tutvustada, oleks makett kindlasti üks väärtuslikumaid esemeid selles ekspositsioonis. Lahenduse leidmise teeb keeruliseks asjaolu, et makett vajab eksponeerimiseks väga suurt ruumi.

Ühe variandina on kaalutud Narva Muuseumi. Narva Muuseumi nõukogus on ka maketi teemat arutatud, aga nii suurt ruumi muuseumis maketi eksponeerimiseks ei leidu ning temaatiliselt tegeleb linnus eelkõige linnuse ajaloo ja militaarajalooga laiemalt.

Erinevate lahenduste leidmisel oleks kindlasti põhjust mõelda nutikate digilahenduste kaasamisele.

Taaskord, ministeerium on valmis lahenduse leidmiseks kaasa mõtlema, kuid juhtroll on selles küsimuses kindlasti Narva linnal.

***

Muinsuskaitseamet: me ei saa sekkuda

Vastuse saatis Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik Eve Rand.

Kindlasti on Vana-Narva makett tore algatus ja väärib eksponeerimist.

Muinsuskaitseamet tunnustas 2012. aastal Fedor Shantsynit omalt poolt selle maketi loomise eest.

Siinkohal on siiski tegu kohaliku omavalituse pädevuses oleva küsimusega, mille lahendamisse ei ole meil voli sekkuda.

***

Eesti Rahva Muuseum: me ei ole riiklik puhver kohaliku saamatuse leevendamiseks

Vastuse saatnud Kaarel Tarand on ERM-i avalike ja välissuhete juht, kes peagi asub tööle kultuurilehe Sirp peatoimetajana.

Kohalike väärtuste eest hoolitsemine on eeskätt kohaliku kogukonna asi ja vastutus.

Ma ei tea ühtki mõistlikku põhjust, miks Narva kohalikud võimukandjad ei saaks raekoja remondi ajal seda vanalinna maketti mõnes muus Narva hoones eksponeerida, olgu selleks siis muuseum, mõni avalikus kasutuses hoone või miks ka mitte kaubanduskeskus või koguni mõne Narva-Jõesuu supelmaja fuajee.

Vaja on ainult tahet ja soovi pooltele kasulikul viisil kokkuleppele jõuda.

Eesti Rahva Muuseum ei ole kindlasti riiklik puhver kohaliku saamatuse või pahatahtlikkuse leevendamiseks.

Selles oleks muidugi tubli annus irooniat, kui Euroopa kultuuripealinnaks pürgija väärtuslik vara Tartusse konkurendi juurde ajutisele hoiule võetaks. Aga siis võiks Tartu kohe ka Brüsselisse teada anda, et esindab kultuuripealinnana ka Narvat, mis tegelikkuses eksisteeribki Eestis ainult maketi kujul.

***

Urmas Karileet: võiksime paari nädala pärast alustada maketi paigaldamist kirikusse

Urmas Karileet on Narva Aleksandri kirikus tegutseva EELK Narva koguduse õpetaja.

Minu ettepanek oleks, et maketi võiks paigutada Narva Aleksandri kirikusse.

Üks võimalikke lahendusi oleks selline, et kiriku saali põranda keskkoht kaevatakse ca pool meetrit madalamaks maketi ulatuses, põranda alla paigaldatakse küte ja vajadusel ventilatsioon, mis tagaks maketi säilimistingimused. Põranda alla paigaldatakse Vana-Narva makett ja kaetakse pealt kõndimiskindla klaasiga.

Nii võiks see olla tulevikus üheks vaatamisväärsuseks kirikus ja põhjuseks, miks kirikusse tulla inimestel lähemalt ja kaugelt.

Kirik on olnud tunnistajaks kõikidele hoonetele maketil üle poole sajandi 1884-1944. Samas ei sega see makett kiriku põranda all kiriku põhitegevust ega kontserttegevust. Kirikusse plaanitud toolid 2006. aasta projekti järgi olid ratastel, nii et neid saaks eemale veeretada ka maketi kohalt ja vajadusel maketi kohale tagasi asetada kontsertide jms sündmuste tarbeks.

Nii võiks tulevikus kõndida vana Narva kohal ja otsekui taevast selle peale alla vaadata ning tuttavaid kohti otsida. Kuna vanas Narvas oli ka palju kirikuid, siis sobivad ka nende maketid kenasti kirikusse.

Kuna linnal on maketi liigutamisega kiire, siis võiks nende töödega alustada kiriku ja koguduse poolest juba paari nädala pärast, nt 17.11.

***

Urmas Viilma: Aleksandri kirik on võimalus

Urmas Viilma on EELK peapiiskop, kelle roll on ülisuur Aleksandri kiriku pankrotipesast väljaostmisel 2016 aastal.

Urmas Karileedi idee paigutada makett klaasist põranda alla keset kirikut on ambitsioonikas ja huvitav. Kui see ei saa edaspidi kuidagi takistuseks kiriku kasutamisele või vajalike tehnovõrkude või muu paigutamisele põranda alla, on see väga hea mõte.

Midagi muud mul endal väga lisada ei olegi, sest pean seda piisavalt heaks mõtteks.

Kui põranda alla ei ole seda võimalik panna, siis tuleks kaaluda muid võimalusi maketi eksponeerimiseks Narva Aleksandri kirikus.

***

Tauno Toompuu: Aleksandri kirik on sobilik

Tauno Toompuu on EELK Viru praostkonna praost.

Pooldan mõtet, et Vana-Narva makett saaks kõigile huvilistele nähtavaks tehtud.

Narva Aleksandri kirik on selleks väga sobilik koht.

Arvan, et kuidas ja kas on seda võimalik eksponeerida suures saalis, on juba edasise arutelu teema.

***

Narva arhitekt: kolimisega kiiret pole

Vastuse saatis Narva linna peaarhitekt Ivan Sergejev.

Rõõm näha, et Vana-Narva makett on kujunenud niivõrd suureks väärtuseks ka väljaspool Narvat ennast.

Raekoda ei lähe renoveerimisse enne järgmise aasta suve, nii et maketi kolimisega praegusel hetkel paanilist kiiret pole ning meil on veel vähemalt pool aastat selleks, et erinevaid variante läbi kaaluda.

Kolimise tehnoloogia ja hoiuruumi nõuded said Fedoriga läbi arutatud, seega kolimine igal juhul ei hakka tähendama väärtusliku maketti suvalist “tükkideks rebimist” ja kuhugi nurka toppimist - kolimist teostatakse just nii, nagu maketi ülesehitus ja tehnoloogia seda ette näevad.

Samuti ei ole me alla andnud maketile püsikodu otsimisega, ning oleme läbi töötamas mitmeid variante - kui teil on konstruktiivseid ideid, palun andke teada!