Tuleval sügisel peab võsalõikust kordama ning juhul, kui tõrudest väiksed tammed on tärganud, jätma osa leppi neile varjuks ja ulukite tõrjeks kasvama.

Aga see on esialgu vaid plaan minu peas, sest kunagi varem pole ma proovinud tammesid lepiku asemel kasvatada. Iseenesest pinnas ju sobiks – endised põlluotsad, kus oli enne korralik lepik ja paar-kolm haaba, mis eelmisel talvel küttepuudeks maha sai võetud.

Vasemal pool piki kraavikallast jäid lepad veel kasvama, pikkust nagu oleks, aga peenevõitu alles. Kui tulevikus raieks läheb, on vaja masinaga leppadele ligi pääseda. Seepärast jätsin ühe liikumisraja jao maad külvamata ning edaspidi peab seda võsast puhtana hoidma. Ka kasvavate leppade lähedusse ma tõrusid mulda ei pannud, sest seal on vaja mõne aasta pärast puid langetada ja traktoriga liikuda.

Leparea taga on kuusenoorendikud, samuti paremal pool ning otse ees, varasemast ajast kasvama hakanud suuremate kuuskede taga. Seal on ka mitu õunapuud, enamasti metsikud. Aga kährikud ja vahel ka vähesed ellujäänud metssead siiski käivad ubinaid nosimas.

Võsalõikamise ajal leidsin veel ühe väikese õunapuu ja jätsin temagi kasvama. Mõne sirge ja jõulise kasvuga väike lepp jäi eespool samuti lõikamata. Ootan huviga järgmist aastat, mil selgub, kas mu katsetused õnnestuvad.