Auditi käigus haiglate erakorralise meditsiini osakondades ehk EMOdes korraldatud ankeetküsitluse tulemusel selgus, et sinna pöördutakse muu hulgas ka seetõttu, et:

  • soovitakse retsepti pikendada;
  • ei saadud perearsti kätte, telefon olevat kogu aeg kinni olnud;
  • ei taheta perearsti tülitada;
  • säärele on vesivill tekinud;
  • soovitakse vererõhku mõõta ja koduse aparaadi näitajate õigsust kontrollida;
  • saadi putukalt sõrme nõelata ja sõrm on turses;
  • nägu punetab;
  • luksumine segab;
  • higistatakse;
  • kõrv on lukus;
  • küüs on sisse kasvanud;
  • vatitükk on kõrvas;
  • soovitakse teha rasedustesti;
  • nahka kinnitunud puuk välja võetaks.

Riigikontrolli esindajatega vestelnud tervishoiutöötajad lisavad sellele nimekirjale veelgi vürtsi juurde:

  • inimesed pöörduvad EMOsse liiga kergekäeliselt ning märgata on õpitud abitust (näiteks pisitraumad nagu nõelaga sõrme torkamine, kaktuse okaste ja puukide eemaldamine);
  • nädalavahetustel ja riigipühade ajal on piirkonnas palju külalisi ning inimesed ei võta sageli vajalikke ravimeid kaasa (neid minnakse siis otsima EMOst - A. M.);
  • kui patsiendile ei ole kuus kuud uuringuid tehtud, soovib mõni perearst ta kompuutrisse saata ja suunab EMOsse;
  • ühes linnas on Eestis olemas ka mugavuspatsiendid. Maakond on suur ja perearstiabi ebaühtlaselt kättesaadav, praksised pole alati avatud või ei asu need patsiendi elukohas ja inimene vajab sinna jõudmiseks transporti. Seega on patsiendil lihtsam otsida üks transpordivahend, mis toob ta hommikul EMOsse. Seal käsitletakse tema probleem ühekorraga igal juhul ära ja vajadusel tehakse kohe ka uuringud;
  • haavade sidumine on üks levinumaid põhjendamata pöördumiste liike, kuigi sidumisi võiks teha perearst. On juhtumeid, kus patsiendid tulevad EMOsse ainult siduma. Näiteks reedel seotakse ning järgmine sidumise aeg on perearsti juures määratud teisipäevaks, aga inimene tuleb pühapäeva õhtul ikkagi EMOsse;
  • inimesed valetavad sageli EMOs perearsti poole pöördumiste ja vastuvõtuaegade puudumise kohta. Samuti on nad pettunud, kui neid EMOski võtab lihtsamate kaebuste puhul vastu perearst,
  • kiirabi toob arvestataval määral haiglasse ka sotsiaalsetel näidustustel - näiteks vanurid, kes elavad üksi, väga purjus inimesed, keda ei saa üksi koju jätta. Intervjuudes tõid arstid välja, et EMO peab väga sageli tegelema tugevas joobes inimestega - justkui kainestusmaja oleks.

Riigikontrolli hinnangul on lahendamata probleemid pere- ja eriarstiabis viinud olukorrani, kus erakorralise abi osutamiseks mõeldud osakondadesse pöördub üha rohkem inimesi, kes üldjuhul kiiret erakorralist abi ei vaja. 2017. aastal oli pöördunutest selliseid patsiente juba üle poole, täpsemalt 57 protsenti.

Inimesed peaksid aga abi saama ennekõike perearsti juurest, sest nii oleks võimalik vähendada ülekoormusest tingitud ootejärjekordi EMOs ja hoida kokku kulusid – lihtsate hädade ravi EMOs on keskmiselt ligi neli korda kallim kui perearsti juures.

Pikemalt saad riigikontrolli auditi käigus tuvastatud probleemidest ja nende lahendamiseks esitatud soovitustest lugeda Eesti Päevalehest.