Viie aasta eest tegime Maalehes eksperimendi ja saatsime risti-rästi üle Eesti pakke mitmel moel. Postipunkti jõudsid need kiiresti, inimeseni aeglaselt.

Nüüd on teenus vunki juurde saanud – pakid liiguvad suisa valguse kiirusel inimestele teadmata punkti ja jäävad siis sinna pidama, nagu neid polekski. Teenus ise on sealjuures ülisõbralik, lahke ja armas.

Posti panin neljapäeval pärast viit Viimsis kaks pakki – ühe Noarootsi, teise Võrumaale Koidula piiripunkti lähistele.