Sünoptik Taimi Paljak on Maalehe üks kauaaegsemaid kaasautoreid. Tema sulest tulnud nädalaprognoose leiab vanu lehekaustu sirvides enam kui paari- kümne aasta tagusest ajast. Muide, sünoptikuleiba on ta nüüdseks söönud juba 35 aastat, seega kauem kui Maaleht üleüldse on ilmunud. Viimastel aastatel on ta meie lehes aeg-ajalt prognoosinud ka eesootava aastaaja ilma sünoptiku pilgu läbi.

Taimi Paljaku nädalaprognoosid paistavad silma oma asjalikkuse ja selgusega, ent neisse on pikitud ka kujundlikkust ja sõnamängu.

Sünoptiku enda lemmikaastaaeg on kevad, ent sugugi ei meeldi talle kõledad ilmad.

“Esimese Maalehele koostatud prognoosi täpset aega ma ei mäleta, aga meenub, et selle kokkupanemine võttis õige mitu tundi. Maalehele loo koostamine on selle poolest eriline, et aiapidaja ja põllumehe jaoks on ilm väga oluline, vahel suisa ainumäärav, ja see suurendab vastutust,” selgitab Paljak.

Teisalt on tema sõnul keeruline kord nädalas ilmuvasse väljaandesse prognoosi seitsmeks päevaks ette paika panna. “Kes ilma jälginud, see teab, et juba neljandast-viiendast päevast alates muutub prognoospilt märksa kirjumaks ja ennustuse ebakindlus suureks,” märgib ta.

Sel juhul tuleb tugineda tõenäolisemale variandile, mis aga ka ei anna õnnestumiseks kindlat garantiid.

“Kuid arvan, et vahest on isegi ausam ja parem edastada sõnum ilma edasise kulgemise erinevatest teedest. Sel juhul on igaühel võimalus ilma käigul silma peal hoida ja vastavalt sellele siis tegutseda. Tuleb leppida meie laiuskraadi eripäraga, kus atmosfäär on väga rahutu ja sageli muudab kiiresti meelt,” toob ta välja.

Prognoosid on muutunud täpsemaks, kuid ka inimeste ootused suuremaks.

“On loogiline, et inimene tahab täpselt teada, kas tema pea kohal sajab või mitte,” sõnab Paljak. “Kahjuks tuleb tunnistada, et veel ei ole mudelennustus kujunevate rünksajupilvede täpse asukoha prognoosimisega nii kaugele edenenud, et suudaks sajuküpseks saavate pilvede arengut ~1 km täpsusega ette näha.”

Oma diplomitöö kirjutas Taimi Paljak muide udust ning selle prognoosimine on tõsine pähkel siiani, magistritöö aga analüüsis, millistes olukordades toimuvad väga kiired ekstreemsed õhutemperatuuri muutused.

“Ekstreemsem ilm ja sellega seotud ohud on kindlasti valdkond, mis mind innustab tegutsema ning siis ei ole piiriks konkreetne tööaeg,” tunnistab ta ning lisab, et tema jaoks ei ole oluline edastada sõnumit “Võta kaasa vihmavari!”, vaid hoopis – “Ilm muutub ohtlikuks, arvesta sellega!”.