Maaleht tähistab haldusreformi esimese aastapäeva peatset saabumist mitmete käsitlustega neljapäevases paberlehes püüdes aru saada, kas kaua kavandatud ja aasta eest teoks saanud muutuste näol oli tegemist me oma kätega loodud taevaliku õnnistuse või saatanliku sepitsusega.

Teema sissejuhatuseks ja huvi tekitamiseks aga retk haldusreformi arvudeilma.

Hulk: 79 kuni 1000

Kui enne 2017. aasta haldusreformi oli meil 213 kohalikku omavalitsust (KOV), siis pärast seda on 79.

Kui Eestis algas 1866. aastal valdade aeg, siis oli neid umbes 1000.

Sõjaeelselt oli pärast 1938/39 läbi viidud vallareformi Eestis 248 valda ja 33 linna.

Aastal 1950 moodustati Eestisse 641 külanõukogu.

1970 oli külanõukogusid 235.

Vahetult pärast iseseisvuse taastamist oli Eestis toonasel kõrghetkel üle 250 omavalitsuse, aastate jooksul vähenes arv vabatahtlike ühinemiste tulemusel 2017. aastaks 213ni.

Elanikud: 160 kuni 448 758

Elanike arvult väikseimad KOVd (seisuga 1.01.2018) on ühinemata jäänud merelised saarvallad: Ruhnu 160 elaniku, Vormsi 419 elaniku, Kihnu 702 elaniku ja Muhu vald 1946 elanikuga.

Suurimad KOVd on Tallinn 448 758, Tartu 99 429, Narva 58 610 ja Pärnu linn 51 649 elanikuga.

Pindala: 3,8 kuni 2717

Suurima pindalaga omavalitsusteks on ühinenud Saaremaa vald 2717 ruutkilomeetriga olles suurem nii Luksemburgist kui Andorrast. Ja koos Muhuga suuremgi veel kui Hongkong, mille pindalaks 2755 km².

Saaremaale järgnevad mandri suurim – Alutaguse vald 1458, Lääne-Nigula vald 1447, Viljandi vald 1371 ja Lääneranna vald 1362 km²ga.

Väikseima pindalaga omavalitsus on Loksa linn 3,8 km².

Rahva tihedus: 3,4 kuni 26 000

Kõige väiksema rahvastikutihedusega omavalitsus on Alutaguse vald – 3,4 elanikku ruutkilomeetri kohta. Praktiliselt sama, mis Islandil.

Kõige suurem on rahvaarv aga Tallinna kesklinnas, suurenedes päeval rohkem kui 15 000 inimese võrra ruutkilomeetri kohta.

Kõige tihedam on päevarahvastik Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses – hinnanguliselt 26 000 inimest ruutkilomeetril.

Väiksus: 17 kuni 169

Kui enne haldusreformi oli vähem kui 5000 elanikku 169s KOVs 213st, siis reformi järel on neid vaid 17.

Enne haldusreformi oli Eesti 80 protsendis omavalitsustes vähem kui 5000 inimest.

Kui enne haldusreformi oli KOVs keskmiselt 6349 elanikku, siis nüüd on see arv 17 152.

Keskmiselt paiknevad KOVid 550 ruutkilomeetri suurusel territooriumil.

Kasv: -3 600 kuni +3 700

Rahvaarvult suurenesid reformi järel kõige rohkem Tartu (+3700), Pärnu (+3600) ja Võru (+2900) maakond ning vähenesid enim Lääne (-3600), Ida-Viru (-3500) ja Põlva (-2400) maakond.

Kõige suurema osa elanikkonnast kaotas Läänemaa (17%), kellele järgneb Põlvamaa (9%). Uutes piirides kasvatas rahvaarvu kõige rohkem Võrumaa (8%).

Allikad: rahandusministeerium, statistikaamet, Vikipeedia