Ehk lühidalt väljendudes – ühed ütlevad, et raiume metsi liialt palju, teised väidavad vastu, et just parasjagu, kolmandad ütlevad, et võiks veelgi rohkem raiuda.

„Ilmselt just selles küsimuses kujuneb ka edaspidi konsensuse saavutamine kõige keerulisemaks, vähemalt ootavad kõik protsessis osalejad sellele küsimusele vastust ja lahendust. Aga sellegi poolest on aasta algusega võrreldes, kui MAKiga alustasime, suur samm edasi astutud – keskkonnakaitsjad ja puidutööstuse esindajad mahuvad ühte ruumi ära,” kirjeldab Marku Lamp protsessi edenemist. „MAKi esimese etapi eesmärk oligi see, et kõik asjast huvitatud osapooled saaksid oma seisukohad ja mured ära rääkida. Ja mis veel olulisem – et teised osapooled neid ka kuulaksid. Kõigega ei pruugita nõus olla, aga vähemalt oleme saanud kõikide probleemid ja ootused sõnastada.”

Kõik arvamust avaldama!

Nendest 101st sõnastatud probleemist ei kujuta kaugeltki kõik põhimõttelisi vastaseise ega tähista ka pelgalt looduskaitselisi nõudmisi, vaid need on MAK 2030 esimese etapi läbiviimiseks moodustatud kõigi nelja töörühma (majandus, kultuur, sotsiaal- ja ökoloogiavaldkond) liikmete seisukohad, millest juba arengukava ennast koostades soovitakse lähtuda.

Juba MAKi ettevalmistustöö algusest peale on oma ettepanekuid saanud teha ka kõik kodanikud. Lambi sõnul on avalikkusest, väljaspoolt töögruppe tulnud kõige rohkem küsimusi selle kohta, kuidas inimesed saavad kohalikul tasandil metsaküsimustes kaasa rääkida. Näiteks selles osas, mis puudutab tegevust riigimetsas, kui see piirneb kellegi elupaigaga.

„On näha, et inimesed soovivad nendes asjades kaasa rääkida ja see võimalus on kuni arengukava menetlemise lõpuni ka olemas,” kinnitas Lamp. „Ega tervikpildis sellistel puhkudel niikuinii kõik ei võida, aga eesmärk on, et MAK 2030 saaks olema võimalikult laiapõhjaline kokkulepe, mis ju iseenesest ei tähenda, et kõik oleksid sellega nõus. Aga laiapõhjalisuse tagab protsessi avatus, kaasarääkimise võimalus, teadlaste kaasamine. Ja lõppude lõpuks peab arengukava kinnitama Riigikogu – see on garantii, et see on kogu rahva kokkuleppeline otsus.”

Nüüd on töögruppidel veel kuni 21. septembrini võimalik esitada MAKi I etapi kohta tähelepanekuid, seejärel esitleb juhtgrupp seda Riigikogu keskkonnakomisjonile. Novembri teises pooles jõuab I etapi kokkuvõte valitsusse. Kui valitsus on selle kinnitatud, saab järgmisel aastal alustada teise etapiga, ehk MAK 2021–2030 sisulise koostamisega.

Poliitikud seni veel vaikivad

MAKi koostamise I etapi kokkuvõttev dokument peab kaante vahele ja ka avalikuks saama vahetult enne 26. oktoobrit, mil on plaanis korraldada asjade senist käiku tutvustav avalik üritus. Selle täpne toimumisaeg, koht ja vorm pole veel teada, aga Marku Lambi sõnul on plaanis olukorda tutvustada, korraldada paneeldiskussioon, vastata küsimustele jmt.

MAKi teises etapis moodustab juhtrühm uued, senistest ehk konkreetsemalt temaatilised töörühmad. Marku Lamp on seisukohal, et siis tuleb aruteludesse rohkem kaasata teadlasi, kes annaksid ehk senistele emotsionaalsetele seisukohtadele rohkem faktipõhist kaalu. Ning praegusest rohkem soovitakse kaasata poliitikuid eesmärgiga, et kui nad midagi otsustavad, siis nad ka aru saaksid, millised on ühe või teise otsuse tagajärjed.

Siiani pole veel kuulda olnud, et mõni poliitiline seltskond oleks metsanduse arengukava osas mingi kindla seisukoha võtnud. Ka Lamp märgib, et seni on poliitikute huvi olnud pinnapelane ja piirdunud peaasjalikult keskendumisega raiemahtudele.

Siiani on Riigikogu tasemel menetletud vaid põlevkivi arengukava koostamist ja vastuvõtmist, varem on sellised otsused tehtud valitsuse tasemel. Praegu on olemas kõik eeldused, et metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 hakkab õigel ajal, ehk just 2021. aasta alguses kehtima ning sealtmaalt hakkavad edasised tegevused metsas põhinema juba uuel arengukaval.

MIS ON MIS: Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 (MAK 2030)
  • Metsaseadus näeb ette, et valdkonna iga kümne aasta tegevuste suunamiseks koostatakse arengukava.
  • Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks.
  • Metsanduse arengukava koostamist koordineerib keskkonnaministeerium (KKM).
  • Tegevusi MAK 2030 kallal alustas KKM selle aasta alguses, mil loodi selle läbiviimiseks juhtrühm ning selle koosseisus neli töörühma metsanduse ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi ekspertide ning teadusasutuste ja riigiasutuste esindajatega.
  • MAK 2030 esimese etapi eesmärk on välja selgitada metsanduse lahendamist vajavad probleemid ning koostada lähteülesande.
  • Lähteülesande valmimisel kooskõlastab KKM selle huvirühmade ja teiste ministeeriumitega.
  • Seejärel teeb ministeerium valitsusele arengukava koostamise ettepaneku ning taotleb selle kinnitamist.
  • Pärast valitsuse heakskiitu hakatakse lähteülesandes kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse huvigruppidega koostöös arengukava terviktekst.
  • KKM saadab arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele.
  • Valitsus saadab kooskõlastusringi läbinud ja selle käigus viimistletud MAK 2030 eelnõu Riigikogule kinnitamiseks.
  • MAK 2030 terviktekst peaks valmis saama 2020. aasta esimeses pooles, praegu võib eeldada, et Riigikogu jõuab selle sama aasta jooksul ka läbi arutada ja suure saali hääletused läbi viia.
Allikas: keskkonnaministeerium