Samas näib Kirjanenile, et praeguses avalikus metsadebatis on maaomanik varju jäänud, kuigi arutletakse just tema omandi üle, mille kasutamiseks peaks just maaomanikul endal olema esimeses järjekorras põhiseaduslik õigus.

Täna toimub Tallinnas Eesti Erametsakeskuse korraldusel puiduenergeetika seminar, kus teravdatud tähelepanu all Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2030, puiduenergia koht selles ning energeetikas puidu kasutamist mõjutavad Euroopa Liidu õigusaktid.

MAK 2030 kohta ütles Kirjanen, et kõikide huvigruppide kaasamine on väga tore ja see on vajalik ka ehk mõningase auru väljalaskmiseks. Ta leiab, et väga äärmuslike arvamustega on mingi ühise keele leidmine kõikidel aladel pea võimatu ega usu, et MAK 2030 käigus peaks kindlasti püüdlema kõikides küsimustes konsensuse saavutamise poole. Raul Kirjanen on seisukohal, et teatud huvigruppide eluspüsimiseks ongi vaja konflikti, nendega saab kokku leppida ehk ainult lõunapausi pikkuse, ei enamat.

„Leian siiski, et erametsaomanike häält on nendes aruteludes proportsionaalselt kõige vähem kuulda. Kuigi teda puudutab see protsess sisuliselt kõige rohkem,” rääkis Kirjanen. „Praegu on erametsaomanik saanud ainult uusi koormisi enda õlgadele. Nende lisanduvate kohustuste valguses tuleb võtta küsimuse alla ka eraomandi põhiseaduslik kaitse. Eraomanik panustab juba ka praegu ühiskonna soovidesse, võimaldades läbi igameheõiguse oma maa ja metsa hüvedest osa saada. Oma metsa majandamise võimaldamisega võiks ühiskond talle selle tasuda.”

Mida saaks metsamajandaja teisiti teha, et tema maine selles ühiskondlikus debatis paraneks ja soovid arusaadavamaks muutuksid?

„Ennekõike tuleb avalikkuses selgitada, et metsas on kõik hästi. Selles osas tuleb ka ise valjemalt sõna võtta,” märkis ta.

Kirjanen rääkis ka praegusest probleemist, et metsamasinad on rasked, nad peavad kogu aeg töötama, et ennast ära tasuksid, ka siis, kui pinnas on pehme ja traktori taha jäävad sügavad rööpad. Ja kuna nad on hinnalt kallid, siis see ongi praegu paratamatult nii, leiab ta. See on paratamatu seni, kuni meie kasutuses on selline tehnika ja pole midagi uut ja uudset. Aga ta ei välista, et tulevikus teeb metsas tööd näiteks trobikond roboteid.

Raul Kirjanen kinnitab, et arvamine, et metsamasinate tootjad keskenduvad ainult suuremate ja võimsamate masinate väljatöötamisele pole päris õige. Toodetakse ka väiksemaid masinaid ja tegeldakse igasuguste uute tehnoloogiate välja mõtlemisega.