Protsessi esimene etapp läks käima tänavu märtsis, mil kutsuti kokku MAK 2030 algatamise töörühm. Viimase ülesanneteks on muuhulgas MAK-i eesmärkide kirjeldamine ja metsanduses valitsevate n-ö valupunktide sõnastamine, millele MAK 2030 peaks lahenduse leidma. Nende ettepanekute alusel otsustatakse siis, kas arengukava enda koostamine algatatakse või mitte ja millistele eesmärkidele see keskendub.

"Kui keegi minult küsiks, kas avalikkus on aktiivselt osa võtnud, siis vastaksin, et pigem jah. Eriti suur sisend tuli just avalikust küsitlusest, millele vastas 562 inimest. Aga neid võimalusi on kasutatud ka mujal, nagu üritustel ja läbi töörühma liikmete," sõnas järve.

Täna toimub Tallinnas Eesti Erametsakeskuse korraldusel puiduenergeetika seminar, kus teravdatud tähelepanu all Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2030, puiduenergia koht selles ning energeetikas puidu kasutamist mõjutavad Euroopa Liidu õigusaktid.

„Kogu protsess on avalik, kõik materjalid ja otsused on kõikidele avalikult kättesaadavad,” kinnitas Järve. „MAK-i alusdokumendile saavad kõik kodanikud oma ettepanekuid saata.”

Kristel Järve sõnul on kõik seni tehtud ettepanekud läbi käinud ka töörühmade koosolekutest.

Teine etapp algab järgmisel aastal ja selle põhiline eesmärk on arengukava kokku saada. Selleks moodustatakse uus juhttöörühm pluss n-ö alltöörühmad, lisaks algatatakse ka keskkonnamõjude hindamine. Arengukava peab kinnitama riigikogu, teoks võiks see saada aastal 2020.

Homme arutab töörühm esimese etapi viimasel ühisnõupidamisel MAK 2030 koostamise ettepaneku praeguseks valminud teist tööversiooni. Selles sisalduvad protsessi eesmärgid, pika vaate eesmärgid ning üldeesmärgid. Kokkuvõtvalt öeldes on eesmärk saavutada laiapõhjaline kokkulepe, arvestades biomajanduse, rahvusvaheliste kokkulepete ja sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse jm valdkondade vajadusi.

Siiani on töögruppides nenditud, et meil puudub korralik ülevaade energiamajanduses vajaminevast puiduressursist.

Praeguse olukorra analüüsi ametlik täistekst peaks avalikkuse ette jõudma 17. septembril. Oktoobri keskpaigas toimub ka avalik üritus, kus tutvustatakse vaheetapi olukorda MAK 2030 koostamises.

RMK juht Aigar Kallas küsis Kristel Järvelt, kas nii palju erimeelsusi koondavas grupis on üldse reaalselt võimalik mingeid konsensuslikke kokkuleppeid sõlmida.

Järve tunnistab, et augustis puhkuselt naastes ilmnes tõepoolest, et suve jooksul oli lisandunud üksjagu erimeelsusi töögruppide liikmete vahel.

„Ma arvan, et erinevate huvigruppide liikmetele peab andma aega asjadesse süveneda ja neis selgusele jõuda. Muidu on jah konfliktid kerged tekkima,” märkis Kristel Järve.