„Tööde alustamiseks vajalikud eeltööd on tehtud, load ning kooskõlastused olemas ning möödunud nädalal anti start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega likvideeritakse Pärnu jõestiku olulisim rändetõke,“ võttis senise tööde protsessi kokku Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

2015. aastal alustas Keskkonnaagentuur projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ elluviimist.

„Uuringud, analüüsid, keskkonnamõju hindamine, projekteerimistööd, vajalike kooskõlastuste ning lubade hankimine – kõik see võis kõrvaltvaatajale tunduda ebaoluline, sest näiliselt justkui midagi ei toimunud, kuid projekti raames on need hädavajalikud tegevused, milleta ei saa,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur ehitustöödele eelnenud asjaajamisi. „Eelmisel nädalal sai ehitaja lõpuks töödega alustada ning edasised edusammud on juba igaühele jälgitavad,“ lisab Tammur.

Ehitustöödeks kulub kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks. Hetkel käib Sindis jõekallaste võsast puhastamine, puude raadamine ning ehitusala ettevalmistus, seejärel alustatakse juurdepääsude rajamisega ning ajutiste veehaarderajatiste ehitamisega.

„Enne veetaseme alandamist paisjärves tuleb tagada veevarustus ettevõtetele, kes täna kasutavad paisutusalast jõevett oma äritegevuses – see on vee erikasutusloaga seatud tingimus, mida täitmata veetaset alandada ei tohi,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht põhjuseid, miks kohe paisu lammutamise kallale ei asuta.

Tööde ajagraafik näeb ette, et sel sügisel alustatakse ka paisu lammutamisega. Lammutamine toimub etapiviisiliselt, kuna vee erikasutusluba reguleerib täpselt, kui palju ööpäevas veetaset alandada võib – piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus suured vooluhulgad kannavad allavoolu paisu taha kogunenud setted. Töid jões teostatakse nii kaua, kuni ilmastik võimaldab.

„Selge on see, et inimeste elusid, ehitaja tehnikat ega keskkonda me ohtu ei sea ning teatud vooluhulkade juures tuleb tööd peatada. Seda jälgib pidevalt kohapeal viibiv järelevalveinsener, kuid keegi meist ei oska täpselt öelda, millal saabub päev, millal tööd jões seisma tuleb panna,“ sõnab Külli Tammur. „Tööde ajagraafik ei näe praegu ette, et talveperioodiks ehitamine täiesti peatatakse – tehakse töölõike, mida vooluhulgad jões ei mõjuta,“ lisab Tammur.

Keskkonnaagentuur annab tööde teostamise vältel jooksvalt infot hetkeolukorrast ning eesootavatest olulisematest töölõikudest. Sel sügisel on Keskkonnaagentuuril kavas korraldada Sindis kõigile huvilistele teavitusüritus, kus on võimalik projekti osalistelt vahetut infot saada ning ise ehitusplatsil ringi vaadata.

„Ürituse idee on tutvustada tööde etappe ja kavandamise loogikat, detailset tööde ajagraafikut me kuskile üles ei pane, kuna see on ikkagi ehitaja ja Keskkonnaagentuuri vaheline töövahend, mida vaadatakse jooksvalt üle ning muudetakse vastavalt olukorrale. Ei taha, et talletatakse mällu mingid kuupäevad, millest kinnihoidmine ei olegi omaette eesmärk, vaid oluline on kokkulepitud ajaks tulemuseni jõuda,“ selgitab Keskkonnaagentuuri esindaja.

Olulisematest etappidest ehitustööde raames teavitatakse avalikkust kindlasti aegsasti, pressiteate lisaks olev tööde ajagraafik on indikatiivne ning lähtub eeldusest, et ilmastikus ega tööde teostamisel ei ilmne ootamatusi.

Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel. Olles vee-elustikule ületamatu blokeerib see rändel olevatele kaladele 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Eesti suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist - merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Olukord lahendatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi võimendusel projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames.