Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

“Ei, ma ei ole saarlane, ehkki olen siin saarel juba 25 aastat elanud,” teatas Aive Kesküla. Pärit on ta hoopis mandrilt – Peipsi äärest Lümati külast. Aive Kesküla õppis EPAs veterinaariat ja sattus Saaremaale Pöide valda praktikale. Nii meelitatigi hakkaja neiu pärast diplomi saamist 1997. aastal Saaremaale Rauni põllumajanduse osaühingusse. Algul loomaarstiks, aga paari aasta pärast sai temast ettevõtte juhatuse esimees ja selles ametis on ta juba paarkümmend aastat vastu pidanud.

Eelmisel aastal anti Saaremaa kõrge tiitel üle Aive Keskülale, tema suurima saavutusena on esile toodud uue ja uhke Uue-Välja vabapidamislauda ehitamist. Tõsi, laut valmis juba 2013. aastal, aga sestsaadik, kui 400pealine piimakari kolis uude lauta ja torusselüpsilt mindi üle platsilüpsile, on lehmade piimatoodang tõusnud paar tuhat kg aastas lehma kohta.

Punane ja mustakirju kari

Praegu lüpsab Uue-Välja laudas nii punane kui holsteini kari. “Meil on kaks kolmandikku mustakirju ja üks kolmandik punane kari,” teatas Aive Kesküla. Kuna punast tõugu lehmad annavad vähem piima, on karja keskmine aastalüps praegu alla kümne tonni piiri.

“Hetkel on meie aastalüps 9500 kg lehma kohta,” täpsustas Kesküla. Selle tulemusega ollakse Rauni POÜs rahul, sest enne suurfarmi valmimist, kui kari oli laiali vanades lautades, andsid lehmad piima vaid seitse tonni. Nüüd lüpstakse Uue-Välja farmis lehmi kolm korda päevas DeLavali 2×16 paralleellüpsiplatsil. Oma lubaduse – tõsta uue lauda valmimisel lehmade piimaandi paari tuhande kilo võrra – on firmajuht täitnud.

Rauni POÜ lüpsilaut, mis valmis 2013. aastal.
SVEN ARBET

Ka Saaremaa vissivõistlustelt on Rauni POÜ lehmad saanud järjest esikohti. Kesküla hinnangul on sellele kaasa aidanud nii loomade paranenud tingimused vabapidamislaudas kui ka loomakasvatusjuhi oskuslik töö.

Juhataja meenutas, kuidas lauda rajamise mõttest teostuseni läks viis aastat, enne kui kõik takistused said ületatud. Siis tuli 2014. aasta piimakriis, mis osaühingus suudeti siiski üle elada.

“Meil olid suured laenud peal, oli ka PRIA toetus koos tootmiskohustusega ... päris rasked ajad olid,” meenutas Kesküla. Ometi plaanitakse juba lähitulevikus rajada uued silohoidlad, mõeldakse ehitada uued hooned ka kinnislehmadele ja noorloomadele.

Graafika: Ats Nukki

Hindab meeskonnatööd

Aive Kesküla on kogu energia pühendanud põllumajandusettevõtte arendamisele, on südamega oma loomade küljes kinni. See pole aga pereelu takistanud, koos abikaasaga on üles kasvatatud kaks last.

Mul on väga hea meel, et noored on põllumajanduses. Nemad viivad maal elu edasi – nad tulevad, silm särab, neil on ideid ja nad jõuavad palju.

Ta meenutas, et kui lauta veel ehitati, lahkus ta töölt alles hilisõhtuti, et varahommikul jälle tagasi olla. “Minu jaoks on see elustiil, ei olegi niivõrd töö,” ütles firmajuht.

“Ma pean väga oluliseks meeskonnatööd. Ma ei suudaks saavutada nii palju, kui mu ümber ei oleks neid inimesi. Need on väga kogenud kolleegid, kellega olen koos töötanud algusaegadest peale, ja nüüd on lisandunud mitu tublit noort inimest,” tõi esile Aive Kesküla.

Aasta Põllumees 2018 kandidaat - Rauni POÜ, Aive Keskküla
SVEN ARBET

Suurt rõõmu tunnebki ta selle üle, et noored on leidnud tee Rauni põllumajandusettevõttesse.

Erilist tunnustust pälvib juhatuse esimehelt noor loomakasvatusjuht Ats Raud, samuti taimekasvatusjuht Tanel Kirst, kes on toonud kaasa uusimaid teadmisi, uut mõttelaadi ja indu.

“Mul on väga hea meel, et noored on põllumajanduses. Nemad viivad maal elu edasi – nad tulevad, silm särab, neil on ideid ja nad jõuavad palju,” kiitis Aive Kesküla.

Rauni POÜ juhatuse esimehel Aive Keskülal on selged plaanid osaühingu arendamiseks, ta on juht, kes oskab hoida oma meeskonda, kuulab alati kaastöötajate arvamust. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi jagada noortega ja kasutada noorte teadmisi ettevõtte arendamisel, olles alati positiivse ellu-suhtumisega. Pärast pikka mõtlemist – lahenduse leidmist – teeb ta kindla otsuse ja see on osutunud õigeks. Kriiside ja raskete ilmastikutingimustega tuleb ta toime tänu kannatlikkusele, tasakaalukatele otsustele ja tuginedes heale meeskonnale.