Mõni aasta tagasi Suurbritannias läbi viidud, kolm aastat kestnud ja 20 000 täiskasvanut hõlmanud uuring tõestas, et kui pesta käsi regulaarselt ja õigesti, on võimalik vähendada viirushaigustesse haigestumist koguni 15–20 protsendi võrra.

Tegu oli esimese niisuguse läänemaailmas tehtud uuringuga, varem on neid korraldatud kas arenguriikides või väikelaste hulgas. Kuigi ka need kinnitasid, et see lihtne ja argine tegevus mängib nakkushaiguste ennetamisel suurt rolli.

Käsi tuleb seebiga ja leige veega pesta vähemalt 20 sekundi jooksul.

Millal ja kuidas siis käsi pesta, et haigused meist eemal püsiks?

Käsi pestakse “nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik”, aga alati siis, kui käed on mustad, pärast WC kasutamist, enne sööki ja pärast õuest tuppa tulemist. Poest koju jõudes ei tohiks esimese asjana toidupakke avama hakata, enne tuleb käed puhtaks pesta.

Hea oleks käsi pesta ka pärast looma silitamist, köhimist ja nina nuuskamist.

Pesemata kätega ei tohiks poes või tänaval olles näopiirkonda katsuda.

Et kätepesust ka mingi kasu oleks, ei piisa vaid sõrmede vee alt läbi libistamisest. Käsi tuleb seebiga ja leige veega pesta vähemalt 20 sekundi jooksul. Hõõru hoolega pesuvahendit kätele, ära unusta pööramast tähelepanu randmetele, sõrmevahedele ning küünealusetele.

Bakterid kipuvad kogunema sõrmuste ja kellarihma alla, pese needki kohad üle. Loputamisel lase vesi joosta suunaga sõrmedelt randme poole.

Pesemiseks eelistada vedelseepi, kuigi asja ajab edukalt ära ka kuivseep, kui annad sellele pärast vette kastmist võimaluse resti peal kuivada. Pikaks ajaks alusele seisma jääv seebivesi on mikroobidele heaks elukohaks ja mõnedele ka lausa kasvulavaks.

Pärast pesemist kuivata käed ja randmed. Kui sa seda ei tee, muutub käte pesemise mõttekus küsitavaks, sest mikroobid armastavad sigineda just niiskes keskkonnas.

Tekstiilist käterätikuid kasuta vaid kodus ning pese neid sageli. Kodust väljaspool eelis­ta ühekordseid paberkäterätikuid.