Kartulikasvataja Gustav Põldmaa: parimad pudrukartulid on ’Afro’ ja ’Lilli’

Gustav Põldmaa on kartulikasvataja ning tegutseb Virumaal. Tal on kartuli all 60 hektarit ja erinevaid sorte on kümmekond. Sordid algavad varastest ja lähevad välja pika kasvuajaga muredate kollaste kartuliteni. Ta on firmade Solana ja Europlant esindaja Eestis. Samuti on ta TÜ Talukartul liige.

Põldmaa selgitab, et kartuleid klassifitseeritakse mureduse järgi. A-klass on puhas salatikartul, B sobib nii salatiks kui keetmiseks ning C on puhas pudrukartul. Lisaks on vaheklassid AB ja BC.
Parimad pudrukartulid on tema kollektsioonis ’Afro’ ja ’Lilli’.

Kartulikasvatusega alustas Põldmaa pea 30 aastat tagasi, kui hakkas talu pidama. „Siis oli kõva andmine,” meelutab ta. „Lehmad, mets, kartulid, vili...” Tagasi oleks võinud saada ühistatud vara eest neli hobust, muud midagi. Kõik tuli osta.

Maad oli toona kümme hektarit. Julgust kartuliga tegelda andis agronoomi elukutse, sest nõukogude ajal oli ta Simuna katsemajandis kartulikasvatuse agronoom. Teadlastega teeb ta koostööd nüüdki, tema põldudel on taimekasvatuse instituudi kartulikatsed.

Lisaks kasvatab Põldmaa teravilja ja rapsi. Talirapsi oli mullu 240 ha ja tänavu tuleb rohkem. Kartulikasvatus on hea mullakorrastaja ning enamasti on üks põld kartuli all korra seitsme aasta jooksul. Koos vennaga majandavad nad 1400 hektaril.

Lii Sammler

Seemnetootja Ott Läänemets: kasum tuleb sealt valdkonnast, mida hästi oskad

Ott Läänemets on teravilja- ning seemnetootja, samuti seemnete edasimüüja.

Noor põllumees, kel lõpetatud mitu põllumajandusega seotud kooli nii Eestis kui välismaal, majandab koos isa Jaak Läänemetsaga nelja firmat. Avispeamees OÜ on taimekasvatusfirma, mille lõid Oti vanemad; Uuetoa talu on praegu Ott Läänemetsa talu; Triigi Farmer OÜ kuulub samuti perele ning seal on 300 lüpsilehma ja OÜ Viru Seeme tegeleb seemnekasvatuse, sordipaljunduse ning seemneäriga. Seemned, millega tegeldakse, on lisaks tavaviljadele hübriidrukis, hernes, mais, raps. Seemnefirma ongi peamiselt Ott Läänemetsa manageerida.

Tänavune taimekasvatusaasta räsis kõige rohkem Lääne-Virumaad, mistõttu Ott Läänemets saakidest eriti rääkida ei taha. Pandivere oli eriti kuiv, lisaks nitraaditundlik, seetõttu jäid lattu paljud lämmastikväetised, fungitsiidid ning kasvuregulaatorid.

Küll on kasutusel vahekultuurid. „Mulda tuleb kobestada juurtega, mitte rauaga,” märgib Ott Läänemets.

Loomakasvatus on Oti sõnul oluline sünergia pärast, et oleks rohumaid ning vedelsõnnikut. Esialgu ei vaadata seda kasumiärina, kuid edaspidi on kõik võimalik. Seda enam, et söötmise osas tehakse innovaatilisi otsuseid, kasutades rukist, maisi jm.

„Kasum tekkib sellest valdkonnast, mida sa hästi oskad,” rõhutab Ott Läänemets, ja nende pere trump on taimekasvatus.

Ott Läänemets
Lii Sammler

Marjakasvataja Raivo Sell: arendan tehnoloogiaid, mitte ei osta maid

Raivo Sell on hoopis teise valdkonna esindaja kui ülejäänud kandidaadid.

„Tõin teid sellisesse kohta, kus te tõenäoliselt veel käinud pole,” ütles ta komisjonile metsade vahele peitunud põllulapi väravas. Värava taga oli vaarikaistandus.

Vaarikaid kasvatab Sell kahel hektaril ning teravilja 800-l. „Olen liikuv põllumees, mul on talukoht, kus masinad talvituvad, ja põllud laiali,“ selgitab Sell. „Arendan tehnoloogiaid, mitte ei osta maid!“.

Varem teaduri ning nõustajana töötanud mees alustas põllumajandusega kümne aasta eest. Siis tuli ta palgatöölt ära ning hakkas kasvatama maasikaid ning vaarikaid.

Vilja kasvatab ta oma sõnul klompidena – ühes piirkonnas on üks kultuur, teises teine. Nii saab paremini ja vähemate logistikakuludega töid korraldada. Põllud on Põlvamaalt Virumaani. Kõik on rendipõllud, suurim 70 ha, keskmine suurus 10-15. Ülekaalus on talivili ja tänavuse aastaga arvestades külvab ta ilmselt kõikidele põldudele talivilja, kuigi ka suvivilja seeme on igaks juhuks varuks.

„Põlvamaa taliraps oli väga hea, Virumaa voored ei andnud tänavu midagi,“ võrdleb Sell. Tema meelest on kõige olulisem õigel ajal tööd ära teha, siis tuleb ka korralik saak, muidu mitte. Seetõttu jälgib ta kogu aeg põldude seisu ja loodust, mingeid pikemaid tööplaane ei tee.

Maasikate ja teravilja kombinatsioon on Selli meelest väga hea, tipphooajad ei kattu. Siis kui marjade aeg on, on mehel ka perekond abiks, muidu tehakse tööd ära kolme mehega. Tootmismahust moodustavad marjad 10 ja vili 90 protsenti.

Raivo Sell
Lii Sammer

Viljakasvataja Kaido Kirst: katsetan erinevaid asju

Saaremaa põllumees Kaido Kirst on tuntud nii saarlastele kui mandri viljakasvatajatele. Tema on mees, kes oskab ka Saaremaa kivistelt põldudelt häid saake koguda. Selleks on ta kasutanud nii uute maade ülesharimist, Valjala biogaasijaama digestaati kui vahekultuure. Tänavuseks katsetuseks oli päevalillepõld mulla parandamise eesmärgil.

Põllutöö teadmised sai Kirst Vana-Vigala ametikoolist. Alates 1999. aastast peab ta FIE Kaido Kirstu Nuudi talu. Saaremaa mees on õpihimuline – kui vähegi võimalik, on ta platsis igal seminaril, õppepäeval ning õppereisil. Koostöös firmadega on igal aastal põllupäevad ka Nuudi talu põldudel.

Kirst tegeleb viljakasvatusega 350 hektaril, millel kasvab hernes, raps ja nisu. Külvikorras on nii suvi- kui taliviljad. Ta on viljelusvõistluse paljukordne võitja.

Lisaks teeb Kaido Kirst teenustöid põllumasinatega ka tellijatele. Teenustööde maht oli mullu 41 000 eurot, viljakasvatusest tuli 202 000.

Talu masinapark on kaasaegne ning mahutatud uude tööriistakuuri. Tänavu valmis uus kuivati.
Saaremaal öeldakse, et Kaido Kirst on viljakasvatajatele eeskujuks: kui tema mõne tööga peale hakkab, teevad seda ka teised, kuna siis on õige aeg.

Kaido Kirst
Lii Sammler