Ilmneb, et Läänemere seisund pole näiteks ookeanidega võrreldes kõige hullem, aga ka meie kodumere seisundi parandamine vajab üha enam tähelepanu. Kõige rohkem muret tekitab merepügi osas siingi plast.

Konkreetselt Läänemere prügiprobleemi sh merre sattunud plastiku ulatuslikkust ja mõju uuriti hiljaaegu projekti „Plastijäätmete teekond Läänemerre” (BLASTIC) raames. Projekt on ellu kutsutud ennekõike selleks, et uurida, kuidas Eestimaa pealinn mereäärse linnana saaks vältida mere prügistamist.

Ettevõtmise üks teadusliku poole koordinaatoritest Evelin Piirsalu tunnistab, et merre jõuab prügi siiski peaasjalikult maismaalt, mitte veel toimuvate tegevuste tagajärjel, nagu ehk võiks arvata. Sestap juurutatakse lähemal ajal keskkonnaalasesse seadusandlusesse, konkreetselt juba sisaldubki uue jäätmeseaduse eelnõus kohustus merega piirnevatel omavalitsustel oma jäätmemajanduses pöörata tähelepanu ka merereostuse ärahoidmisele.

„Omavalitsuste roll mere prügistamise vältimisel on oluline, samas pole neil oskusi ega kogemust sellega tegeleda. Programmi raames töötati muuhulgas välja metoodikad ja juhendid, kuidas mereprügi vältimise nimel tegutseda,” selgitas Piirsalu. „Oluline mereprügi vastu võitlemises on selle tekkimise allikate teadmine ja prügi liikumisteede kaardistamine. Nii saame määratleda probleemsed kohad, millega on tarvis tegeleda. Hindamine toimub nn valgusfoori süsteemis, kus kõik, mis punane, vajab kiiret reageerimist.”

Kaardistamise all peab ta silmas näiteks suurema reostuspotentsiaaliga ettevõtete paiknemist mere lähikonnas, kanalisatsioonisüsteemi olukord, ehitus-lammutustegevus mere lähistel, piirkonnas käivate turistide arvu jt riskifaktoreid.

Evelin Piirsalu sõnul on Tallinnas põhilised probleemid seotud pakendijäätmete kogumissüsteemi puudulikkusega ja üldse vajadusega linna jäätmemajandust korrastada, samuti jäätmetekkega rannal ja jõgede ääres.

Seminari „Meri plastist puhtaks!” korraldavad Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn) ja Tallinna keskkonnaamet.