Insuldi puhul on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga – mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ning taastumine raskeneb.

Insult ei küsi vanust – haigestuda võivad ka lapsed ja noored, kuigi lastel on insuldi põhjused ja tunnused täiskasvanute omast erinevad. Aasta-aastalt on eakaid hakanud haigestuma vähem, rohkem aga on hakanud haigestuma just noored inimesed.

Insult tekib siis, kui peaaju verevarustus on häiritud

Sõltuvalt sellest, millises peaaju osas verevarustus katkeb ning kui ulatuslik see kahjustus on, võib insuldi tunnusena käsi või jalg muutuda nõrgaks või tundetuks, võib kaotada tasakaalu, sest jalg ei kanna või tunda, nagu jäse poleks enam enda oma. Kuna insult tekib enamasti hommikuti, võib juhtuda, et ootamatult ei jõua tõsta kohvitassi või hoida kahvlit. Üks sagedane tunnus on kõnehäire – insulti haigestunu ei suuda enam sõnu selgelt välja öelda ja kõne muutub pudistavaks. Äkitselt võib tekkida ka mälu- või nägemishäire või väga tugev peavalu.

Insuldi tunnuste puhul tuleb kohe kutsuda kiirabi

Seda isegi juhul, kui insult on kerge ning tundub, et suudate ise EMOsse sõita. Kiirabi teavitab haiglat insuldipatsiendi saabumisest ja nii saab raviga võimalikult kiiresti alustada. Insuldi puhul on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga – mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ning taastumine raskeneb. Juhul kui insult on põhjustatud veresoone sulgumisest (ajuinfarkt), on esimestel tundidel võimalik tromb kas lahustada – seda protseduuri nimetatakse trombolüüsiks; või trombektoomia käigus mehaaniliselt veresoonest välja tõmmata.

Hiljaks jäänud raviga võivad algsed insuldi sümptomid, nagu halvatus või kõnehäire, püsima jääda. Inimese diktsioon võib jäädagi ebaselgeks või tal võib kuluda rohkem aega teiste jutust aru saamiseks. Võrreldes eakatega, on lastel ja noortel insuldist taastumise võimekus märksa parem.

Eesti tööealistel isikutel esineb insulti sagedamini kui paljudes teistes Euroopa riikides. Suuresti on see tingitud elustiiliga seotud valikutest. Oluline on meeles pidada, et üheksal juhul kümnest on insult välditav. Tähtsaim, mida ise insuldi vältimiseks saab ära teha, on ravida kõrget vererõhku. Kõrgvererõhktõvega patsiendid moodustavad koguni 24% kõigist Eestis kindlustatud isikutest ning hinnanguliselt enam kui 60%-l eakatest on liiga kõrge vererõhk. Seetõttu tuleks oma vererõhku regulaarselt mõõta ning käia perearsti juures südant kontrollimas. Insuldi ärahoidmiseks võiksid täiskasvanud loobuda suitsetamisest, rohkem liikuda, tervislikult toituda ning hoida stressitase madal.